Mis teil viga, teil ju Prooses! (1)

Mis teil viga, teil ju Prooses!

Niisugune ta oli – see meie Endel Prooses siis, kui ta veel Saaremaa ajalehetoimetust tüüris. Siis tegi ta veel suitsu, nüüd on ta sellest pahest prii juba vaata et oma kolm aastakümmet.

Kas tõesti?! Aeg lendab nii kiiresti. Ammuks see oli, kui Endel Prooses juhtis peatoimetajana Saaremaa ainumast kohalikku ajalehte. Tänapäeva noored ehk ei teagi, et oli niisugune leht, mis kandis kaunis totrat nime Kommunismiehitaja. Endli ajakirjanduslike teenete hulka kuulub ka praeguse Saaremaa päevalehe Meie Maa taasasutamine.

Meid, kes me Endli juhitavas toimetuses ajakirjanikutööst maigu suhu saime ja tänaselgi päeval leheneegrid oleme, on üsna mitu. Arvan küll, et kui meie toonase toimetuse eesotsas ei oleks olnud sellist rahulikku, heatahtlikku ja mõistvat ülemust, oleks nii mõnigi sellel purupunasel ajal tööst loobunud. Aeg- ajalt ikka kuulsime (pigem küll tagantjärele), et peatoimetaja oli taas punases majas “vaibale” kutsutud ja peapesu saanud… Paraku jättis Endel selle vaid enese teada ning elu toimetuses kulges omasoodu edasi. Ilma riiu ja mölluta. Ainult et Endli enese pea läks aina hallimaks ja hallimaks.

Sellel nn vene ajal olid ülimalt populaarsed ajakirjanike vabariiklikud kokkutulekud. Seal olid saarlased eesotsas Proosesega ikka oma õlle ja suitsulestadega kohal. Kolleegid teistest toimetustest kadestasid meid: “No mis teil viga, teil ju Prooses!” Ja ega olnud viga küll, Prooses meid hoidis ja mis seal salata, hoidsime meie ju Proosest ka.

Nüüd juba 12 aastat käib Kuressaares koos üks vahva sõpruskond. Meid on täpselt üheksa. Kõik ajakirjanikud, kes paraku kirjutasid oma lugusid just sellel nn valel ajal. Ja kui mõtlema hakata, siis on Endel üks keskne lüli selles sõpruskonnas: vanemad on olnud tema kolleegid noorusajal, nooremad aga tema alluvad kirjatsurad omaaegsest toimetusest või praktikandid. Ja meil on omavahel pagana vahva, sest meil on rääkida-meenutada vähemasti 1001 mõnusat-naljakat lugu tollasest ajast ning üksmeelse ja sõbraliku toimetusepere tegemistest. Oli küll see põlatud punane aeg, aga oli see ju meie aeg.

Niisiis, alljärgnevalt annamegi sõna selle sõpruskonna liikmetele. Igaühel neist on olnud oma kokkupuutehetked, mida täna 80-aastaseks saava Endel Proosese töömeheteest meenutada.

Aili Kokk

Auväärsesse ikka jõudnud Endel Proosest tean ja tunnen sellest ajast, kui ta Uue-Lõve mõisa härrastemaja õuel veel põlvpükstes ringi jalutas. Tema isa oli samas majas algkooli õpetaja, hiljem aga Kallemäe mittetäieliku keskkooli juhataja, kus ka Endel koos vennaga viimased aastad maakoolis käis. Sõja ajal tuli ta juba linna keskkooli, mille 1947 lõpetas. See oli tollal silmapaistev lend, mille vilistlasi kohtasime kaua aega teaduspõllul, pedagoogilisel tööl, meditsiinis, kirjanduses ja tehnikamaailmas.

Endel Proosesest sai tubli ja saarlaslik ajakirjanik. Ta esines noorpõlves ka silmapaistva sportlase ja spordiorganisaatorina. Mäletan veel, kuidas ta koos vennaga jooksis linnusehoovi spordiväljakul lühimaa distantse. Andunult ja võidukalt. Tollaselt söerajalt on vist pärit tema südikus ja tervis. Tema tähelepanelikkus, tagasihoidlikkus ja viisakus kasvasid aga külge maast-madalast, vanemate südamlikkuse hoolel lastetoast.

Bruno Pao

Luban endale oma kauaaegse kolleegi ja hea sõbra aupäeval panna paberile pisut vallatu uitmõtte.

Pühakiri ütleb, et algul lõi Suur Looja taeva ja maa. Arvan, et sellega oli üks hea algus tehtud. Ei tea, kui palju läks aega – igavikku arvestades mitte eriti palju –, kui olid juba ametis maavalitsused ja maavanemad ning saarlaste rõõmuks hakkas ilmuma ajaleht Meie Maa. Aga aja karmil käsul jäi nende iga tookord lühikeseks.

Ometi sai peagi selgeks, et nendeta ei saa. Kui maavalitsuse ja maavanemate taastamine läks libedalt, siis Meie Maa jaoks oli vaja omamoodi võimekat ja kogemustega meest. Ning see mees oli ja tuli – Endel Prooses, kes kunagist Meie Maad oli hulk aega valenimede all ajakaride vahel tüürinud, ning nüüd maavalitsuse abiga õige nimega ilmavalgele tõi. Mul on hea meel, et sain talle ajalehe taassünnil pisutki toeks olla, ning veel suurem heameel, et meie ühine ettevõtmine Suure Looja esimesse tööpäeva, mil ta võttis nõuks luua taeva ja maa, välja ulatub.

Sulev Mets

Selliseid kollektiivi juhte nagu oli toimetaja Endel Prooses, pole just palju. Ta oskas toimetuses luua mõnusa koduse õhkkonna ja hea töömeeleolu.
Meie praktikantidel oli algul harjumatu teda kui toimetajat sinatada, aga see oli Endli nõue, et kõik end ühise perena tunneksid. Saaremaa lehe juurde taheti praktikale tulla, mitmed tudengid käisid meil hiljem ka külas. Saaremaa toimetuses said oma esimesed tuleristsed paljud praegused tippajakirjanikud.

Kui palju kala me Endliga koos oma sõpruskonna kokkusaamistel oleme ära söönud, ei oska küll öelda. Oleme jälle nagu üks pere ja vaid juubel tuletab meelde elatud aastaid.

Elvi Vaher

Esimene kokkusaamine Endliga oli siis, kui pärast esimest ülikooli kursust tulime Saaremaale praktikale. Kokku oli meid kuus noort inimest ja hiljem tunnistas Endel, et nii suurele hulgale toimekatele algajatele ajakirjanikele oli päris raske kogu aeg teemasid välja mõelda. Ent hakkama saime ning pärast selgus, et teised lehed olid saarlaste peale kadedad ja isegi solvunud, et siia korraga nii palju praktikante saadeti. Endel oskas aga kõik oma muhedal moel maha rahustada.

Hiljem Saaremaale tööle tulles ja Endli kui peatoimetaja alluvuses töötades oli just Endli see iseloomujoon kõige enam muljet avaldav – ikka rahulik, ikka olukordadele lahendusi leidev ja ütlemata hästi kollektiivi hoidev ning kokkuliitev. See oli mõnus ja koduse õhkkonnaga aeg.

Heli Salong

Endel Prooses oli aastakümneid Saaremaa velotuuride korraldustoimkonna juht ehk nagu tookord nimetati, organiseerimiskomitee esimees. Kui kuu enne tuuri algust panime koosolekul kõigile toimkonna liikmetele punktid kirja, mis kellelgi lahendada tuli, siis Endel täitis oma ülesanded alati kõige kiiremini. Mehe sõna maksis. Kõik, mis ta lubas, tegi ära.

Vana spordimehena oli ja on Endel praegugi velotuuri jälgimas. Omal ajal oli ta ju kindel velotuuride kapten. Hoiab end kursis ka praeguste tüüriseadjate tegemistega ning võrdleb sõprade ringis endisi ja praegusi aegu. Ja rõõmustab südamest, et tema algatatud Saaremaa velotuuri idee nii rammusasse pinnasesse sattus.

Tunneme uhkust, et endisest maakonna tippsprinterist sai hoopis jalgrattaspordi edendaja. Ole sa meheks, Endel, et vähemalt Baltimaade ja Skandinaaviamaade kõige järjepidevama jalgratturite mitmepäevasõidu, Saaremaa velotuuri, käima lükkasid ja kolmkümmend aastat seda aktiivselt ka vedasid!

Veljo Kuivjõgi

Eesti maanoorte esisprinter, keskkooli pedagoogikaklassi lõpetaja, ajalehe kirjasaatja, Kallemäe kooli õpetaja, spordikooli direktor, spordiühingu Kalev rajooninõukogu esimees, ajakirjanik rajoonilehes, tudeng tollases Leningradis, maakonnalehtede toimetaja, Eesti Raadio mittekoosseisuline korrespondent, Saaremaa velotuuride korralduskomisjoni esimees, Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlaskomisjoni esimees, ühingu Teadus lektor, Eesti ajakirjanike liidu juhatuse liige, üleliidulise ajakirjanike liidu revisjonikomisjoni liige, Saaremaa Rahvateatri näitleja, harrastuskalamees, saunanõukogu liige, merekultuuri seltsi asutajaliige, väga paljudele hea kambajõmm.

Kõiki neid ameteid ja vahest veel mitmeid, mis selle lõigu kirjutajale teada pole, on pidanud Saaremaa teenekamaid ajakirjanikke Endel Prooses.
Öeldakse, et kaaslast õpid kõige paremini tundma matkal. Matkakott seljas ja rännukepp käes, pole ma Endliga koos astunud, aga ühiseid rännakuid nii teatriga kui ajakirjanike ühisüritustele, on olnud palju.

Ükskord Tallinnast tulles ostis toimetuse autojuht Virtsu kassast kolme reisijapileti asemel millegipärast kaks. Piletikontrolör kamandas enne laeva väljumist tollal kõige noorema reisija toimetuse villisest välja. Endel oli solidaar-ne ja astus samuti autost välja. Ostsin pileti ja poest midagi nosimist ning nii me siis kaldal järgmise reisi ootel aega parajaks tegime.
Sellest näitest piisab aru saamaks, kui suure südamega on tänane juubilar.

Aare Laine

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)