Ajakirjanik arvab: Miks meremehed streikisid (3)

Ajakirjanik arvab: Miks meremehed streikisid

 

Saaremaa poisid on läbi aegade unistanud meremehe ametist. Nii ka mina omal ajal. Amet oli toonagi populaarne, sai käia välismaal, mis “maarottide” jaoks tol ajal suhteliselt raske oli. Ja palgad olid head. Käis sellinegi mõte läbi pea, et meremehe ametit saab ära kasutada ka N. Liidust ärakargamiseks, seda oli mitmel korral juhtunud.

Saatus mulle meremehe elukutset ei võimaldanud, seega jäid mõtted nii ägedast ametist kui ka ärakargamisest lapsepõlve. Nüüd, kus mu poeg on meremees, kes pea kogu maailma juba läbi sõitnud, olen aru saanud, et see nn populaarsus on selle ameti juures vaid see külg, mis asjatundmatutele kätte paistab. Tegelik töö on raske, suure vastutusega ja distsipliini nõudev. Eriti reisilaevadel töötades, ole sa siis kapten, madrus või reisijate teenindaja. Raskel hetkel peavad kõik võrdselt suutma meremehed olla, olgu õpitud amet tüürimehe, koka või kajutiteenija oma. Et kaugetes sadamates saab maal palju ringi käia ja võõraid rahvaid näha, seda arvavad vaid need, kes ei tee vahet laeval töötaja ja kruiisireisija vahel.

Tegelikkus on midagi muud. Pikemat aega pere juurest äraolemine on kindlasti üks suuremaid miinuseid, mis meremehe ametiga kaasneb. Teine suur puudus on see, et Eesti vabariigis puudub meremeeste jaoks õiglane maksupoliitika. Meremees, kes üldjuhul on pool aastast ära ega tarbi siinseid avalikke teenuseid, ei saa olla teistega võrdne maksumaksja. Ta ei sõida sel ajal teedel ja tänavatel, tema pärast puudub vajadus välja kutsuda politseid või kiirabi jne. Paljudes riikides on kehtestatud nn meremehe maks, mis teeb maksja seaduse ees teistega võrdseks. Aga kui mõelda, et Eesti lipu all sõitval laeval on palk täna veel 7000–8000 krooni, no siis…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)