Saarlased kutsuvad üles kõiki eestlasi Gruusiat toetama (11)

Saarlased kutsuvad üles kõiki eestlasi Gruusiat toetama

SÕDA GRUUSIAS: Gruusia (Georgia) välisministeeriumi ametlik sõjategevuse kaart eilse seisuga.

Venemaa kallaletung Gruusiale tekitab ärevust ka Eestis. Seda enam, et Eesti ja Gruusia on viimasel ajal teinud palju koostööd ning lisaks ametlikele suhetele on grusiinidega tihenenud isiklikud kontaktid. Äärmiselt võikaks teeb juhtunu see, et sõda alustati olümpiamängude avapäeval, mil juba vanadel aegadel oli tava relvad vaikima panna.

“Olin kaks nädalat tagasi Gruusias, siis oli seal kõik veel rahulik,” rääkis Kaie Rõõm-Laanet, kes võttis sõja puhkemise uudise vastu tõelise hirmuga.
“Olime eilegi ühenduses oma hea tuttava Goha Machavarianiga, kes on Gruusia migratsiooniameti osakonna juhataja ning tema ei olnud nädal aega tagasi Batumisse puhkama sõitnud naise ja lastega veel ühendust saanud. Rõõm-Laaneti sõnul peaksid praegu eestlased igati mõtlema, kuidas grusiine toetada ning nendegi pere on teinud ettepaneku Machavarianile, et see võimalusel oma lapsedki Eestisse sõja eest pakku saadaks.

“ Machavariani ütles ise, et niikaua, kuni on elus üksainus grusiin, võitlevad nad edasi,” edastas Rõõm-Laanet, kes leiab, et iga normaalselt mõtlev eestlane peab praegu Gruusiat toetama. “Meie pealtnäha raskused – majanduslangus ja hinnatõusud – ei ole midagi selle kõrval, mis toimub seal, sest meil on olemas kõige peamine, rahu,” sõnas Rõõm-Laanet.

Ka nõukogude aja lõpus Gruusias ajateenistuses olnud Kuressaare mees Taivo Spitsõn kiitis grusiine. “Eriti positiivne oli suhtumine eestlastesse siis, kui meil see laulev revolutsioon oli,” rääkis ta. Spitsõn teenis aega samas Vaziani sõjaväeosas, mida Vene väed neil päevil pommitasid.

Spitsõn mäletab, et grusiinid olid väga sõbralikud ja toetasid Eestis toimuvat igati. “Nad olid väga külalislahked, seda võis kogeda siis, kui me tsiviilelanikega kokku puutusime. Nad pakkusid meile süüa, mis oli kesise sõduritoidu kõrval väga suur asi,” meenutas toonane sõdurpoiss.

Spitsõni arvates peaks kogu läänemaailm praegu tõsiselt Gruusia toetamisele mõtlema. “Rahvusvahelised toetavad noodid on natuke vähe,” ütles ta. “Sõjapiirkonda tuleb kindlasti saata humanitaarabi ning rahvusvahelised väed,” märkis Spitsõn, kelle sõnul oleks ehk kasu ka sellest, kui Venemaa vastu kuulutataks boikott välja. Spitsõn, kes on ise käinud rahutagajana Balkanil, ei mõista, millise mandaadiga on suutnud Venemaa oma rahuvalvajad Gruusiasse saata.

Eile andis Eesti välisminister Urmas Paet teada, et Eesti on valmis andma Gruusiale humanitaarabi. Seonduvalt Gruusia sündmustega jättis ära oma Prantsusmaale sõidu president Toomas Hendrik Ilves. Ka välisriigid on asunud Gruusiat toetama. Washingtonist tulnud teadete kohaselt hoiatas Valge maja eile Venemaad kahe suurriigi suhete halvenemise eest, kui Venemaa jätkab sõjategevust Gruusias. NATO oli eile veel äraootaval seisukohal ning kutsus üles vaenutsevaid pooli rahuläbirääkimistele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 111 korda, sh täna 1)