Saarlastest rahvakultuurijuhid käisid üleriigilises suvekoolis

Saarlastest rahvakultuurijuhid käisid üleriigilises suvekoolis

TUGEV SELJATAGUNE: Madrusesärkides Saaremaa kultuurirahvas teel Käsmu suvekooli.

5.–7. augustini osalesid teises üleriigilises rahvamajade suvekoolis pea kõik Saaremaa rahvamajade juhatajad ja rahvakultuuri valdkonna esindajad. Lainela puhkeküla Käsmus võõrustas 187 kokkutulnud rahvakultuuritegelase hulgas13 saar-last.

“Suvekooli idee on ennekõike selles, et eelkõige iseendile uuesti teadvustada, et me oleme olemas, me oleme tugevad ja meid on palju,” vastas Salme kultuurijuht Maire Sillavee küsimusele, et mis ajendil taoline üritus kokku kutsuti. “Praegu on rahvamajade juhatajad ja rahvamajad natuke kõrvale jäetud, meil ei ole isegi oma seadust, rääkimata sellest, et rahvakultuur peab pidevalt tõestama, et ei ole kaamel.”

Suur osa ettekannetest käsitles just nimelt seda, mismoodi ja kuidas saavad rahvamajade juhatajad ennast positsioneerida nüüd ja praegu. Kohal oli rahvamajade juhatajate esinduskogu, kes pidas koosolekuid ning töötasid töögrupid. Praeguseks on olemas rahvamajade seadus, mis on antud ka riigikogusse lugemiseks, seda küll mitte ametlikult, vaid n-ö lobitööna.

Esimene päev oli nn terepäev, kus ei toimunud suurt midagi peale üksteisega tutvumise ja eeskava. Aga nagu Maire Sillavee märkis, siis niimoodi kultuuritöötaja töö sisuliselt ju käibki.

Tullakse kokku ja vahetatakse muljeid, küsitakse üksteise tegemiste järele ja kokkuvõttes saadaksegi uusi ideid, et tekitada nii mõnedki uued ja huvitavad projektid.

Esimene taoline üritus Harjumaal ehk üleriigiline rahvamajade suvekool läks saarlastest kuidagi märkamatult mööda, sel aastal oldi aga niivõrd aktiivsed, et järgmise suvekooli korraldavad saarlased.

Teise õhtu programmi järgi pidid maakonnad esitama kava koodnimetusega “Eksiil”. Saarlastel läks nii hästi, et maakonna rahvakultuuri-spetsialisti Krista Lemberi sõnul oli publik kava lõppedes püsti tõusnud ja aplodeerinud. Sellisele etteastele ei saanudki muud järgneda kui võit. “Eks me lõime minimalismi ja konkreetsusega,” tähendas Maire Sillavee. “Meie tugevus oli see, et me ei hakanud tekstiga rabelema.” Kava oli üles ehitatud niimoodi, et pärast aastaarvu ütlemist ja ühelauselist olukorra tutvustamist lauldi ajastut iseloomustav ja/või sealt pärinev laul.

Esinejate kohvrile oli kirjutatud aastaarv ning vastavalt sellele, mis aastaid iseloomustati, oli kohver pööratud publiku poole. Kava algas 1860. aasta väljarändega Siberisse ja lõppes ulgutööliste eksiiliga alates 1990-test.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)