Söögikohtadel ei jätku head lambaliha (8)

Söögikohtadel ei jätku head lambaliha

LAMBAD TOIDULAUALE: Päris mitmed söögikohad on pidanud loobuma menukast lambapraest, kuna selle tegemiseks ei jätku kvaliteetset lambaliha.

Saaremaa mitmed söögikohad on pidanud loobuma lambaliha pakkumisest, sest nende sõnul ei olevat hoolimata Saaremaal populaarsest lambakasvatusest siin saada kvaliteetset ja korralikku lambaliha.

Restorani Maheköök üks omanikke Aivar Kallas rääkis, et kõige kriitilisem aeg lambaliha hankimise kohapealt on suvi. Suurem osa nendest lammastest, mis suvel üldse kõlbulikud oleksid, lähevad tema sõnul mustale turule. “Umbes 9/10 lammastest kaob vasakule ja kellelgi pole kontrolli selle üle,” ütles Kallas. Aivar Kallas märkis, et sügisel on olukord aga vastupidine. “Lambakasvatajate seas tõuseb kisa, et lambaid pole kuskile panna,” lisas ta.

Kallase meelest on suurim probleem see, et lambaliha müüakse mustalt näiteks Tallinna turule, samal ajal kui kohalikel ettevõtjatel seda hädasti vaja oleks.

Saaremaa ökoküla lambakasvatusharu juht Koit Kull ütles, et tegelikult on
Saaremaal lambaid täitsa piisavalt, kuid lambakasvataja vajab stabiilsust, kindlaid lepinguid. “Turg paneb kasvataja käitumise paika, kui ei maksta head hinda, siis viiakse liha sinna, kus makstakse,” rääkis Kull. Tema sõnul on Eesti turg suhteliselt paindumatu, kuid lambakasvataja tahab stabiilsust, mitte kaootilist liha kokkuostmist. Kulli meelest ei ole lambalihaga kriise ja turustusprobleeme. “Lambaliha on hooajaline kaup, vastavalt sellele, kui suur on nõudlus, kujuneb ka sel perioodil lambaliha hind,” lisas Kull.
Saaremaa turg on väike ja paindumatu. “Oleme pakkunud pikaajalisi lepinguid,” selgitas Kull. “Eelmisel aastal läks liha ekspordiks Saksamaale ja oleme sellega väga rahul, sest see oli väga tulus,” ütles Koit Kull ja lisas, et headele pakkumistele ollakse alati avatud.

Mahelamba kasvataja Paavo Mänder ütles, et tema turustab oma lambaid vaid Saaremaal. “Kuid siin pole nõudlust, peab ise väga palju tööd tegema, et need maha müüa,” lausus Mänder. Tema meelest on kõik poed kaupa täis ja nõudlus lambaliha järele on väike. Mänder selgitas, et kui toitlustusettevõte tahab maksta kasvatajale suvise lambaliha eest sama hinda, mis sügiselgi, siis see ei ole lambakasvatajatele kasulik. Mänder arvab, et paljud väikesed lambakasvatajad on just sellepärast loomapidamise lõpetanud, et toodangut pole kuhugi panna.

Lambakasvataja märkis, et pisikest kevadist lammast ei taha keegi veel müüa, kuid kui lammas sünniks suvel, siis oleks kogu protsess palju töömahukam ja kulukam – lammast tuleks ju talve läbi pidada ja kasvatada. Tema sõnul pole ka toitlustusasutused piisavalt huvi üles näidanud.

Lambakasvataja Veiko Maripuu rääkis, et probleem on tegelikult selles, et ükski kaubandusettevõte ega lihatööstus ei taha lambakasvatajatega lepinguid sõlmida. “Arvatakse, et nagunii toovad kasvatajad liha lõpuks neile,” ütles Maripuu, lisades, et see teeb lambakasvataja elu keeruliseks, sest kõige parem oleks ju loomakasvatajale müüa oma toodangut võimalikult kodu lähedale.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)