Liigume valitud kursil, aga väikeste korrektiividega (3)

Liigume valitud kursil, aga väikeste korrektiividega

 

Lõppenud ooperi- ja merepäevad tõid Saaremaale ja Kuressaarde hulgaliselt rahvast. Ajakirjanduslik uudiskünnis ületati kordades. Telepilt tõi toimunu koju kätte.

Kiirkäik juulikuusele saarele üllatas meeldivalt. Niipalju võõrkeelset juttu pole linna tänavatel varem kuulnud ega kohanud nõnda palju erinevate numbritega autosid kohalikel teedel. Piirikontrolli kadumine ja liitumine Schengeni viisaruumiga on oma töö teinud. Soliidsed vanaprouad ja -härrad nautisid õhtuti lossihoovis imelisi ooperihelisid. Kontsertide järgselt oli enamiku ühine arvamus: suurepärane.

Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe on tõeline imemees, kes on osanud üritusele uue hingamise anda, muutnud mastaape ja teinud ettevõtmisest tõsiselt arvestatava kaubamärgi. Kuressaare pistab julgelt rinda Savonlinna festivaliga ja loodetavasti läheb sest kunagi möödagi. Ajalooline piiskopilinnus oma hoovi ja vallidega on imeliste helide kuulamiseks lausa loodud. Latt on kõrgele seatud ja nüüd tuleb seda hoida.

Merepäevad tõid kodusaarele ilma mööda laiali paisatud saarlased. Oli taaskohtumisi, rõõmupisaraid ja tõmmati paralleele – kuidas on elu viimasest külaskäigust saati edenenud. Kindlasti paremuse poole!
See, kuidas oma marki hoida ja edasi minna, sõltub kohalikest turismiedendajatest, et Saaremaad veelgi paremini promoda ja saare tuntus tõuseks.

Ometi jäi midagi hingele kripeldama. Kuressaare südalinnas napib vabas õhus istumise paiku, selliseid, kus saab tassikese kohvi rüübata või keha kinnitada. Kui koha leiad, siis pilk hinnakirjale paneb jahmuma. Need on suisa pealinna või Helsingi hinnad.

Põhjanaabrid, kelle sissetulekud on eestlasest oluliselt suuremad, kergekäeliselt tellima ei kipu. Seega jääb ettevõtjal raha kokkuvõttes saamata.

Olles tänavu suvel külastanud Horvaatia rannikukuurorte Istria poolsaarel, pean tõdema, et seal on hinnad mõistlikud ja kohviku-restorani omanik kutsub ise külastajaid keha kinnitama ja jalga puhkama. Mõistagi käib kõige juurde ka kerge hinnaalandus. Ole kena, astu sisse, maitse ja tule tagasi, kui meeldis.

Sadamas ootavad kümned laevad, et sõidutada huvilisi merele, pakkuda mõnusat kalapikniku, ja kui on soovi, siis võid meres ka ujuda.
Miks ei võiks kohalikud kaatri- ja paadiomanikud Roomassaare sadamast ilusatel suvepäevadel korraldada huvilistele väljasõitusid merele koos ujumise, suitsukala söömise ja kohaliku õlle pakkumisega? Hea tahtmise korral saab organiseerida väiksematele seltskondadele retki Abrukale, et seda saart uudistada ja kui vaja, siis lasta külastajal ka oma mõtetega isekeskis olla. Meie ettevõtjad kas ei viitsi asjaga jännata või küsivad taolise lõbu eest nii krõbedat hinda, et turist peab seda kalliks.

Istria poolsaarel maksab viietunnine merereis koos piknikuga meie rahas 300 krooni nägu. Tasub ära, arvestades et Horvaatias on kütuseliiter meie omast kohe mitu krooni kallim. Mõelgem paadisõidu võimaluste avardamisele uue turismisuve saabudes!

Kui huvi ja nõudlust ei ole siis tuleb see tekitada.

Kurb on seegi et turistilt tahetakse võtta seitse nahka. Sõrve majaka juures asuvas söögikohas küsitakse taldrikutäie kalasupi eest 55 krooni. Mitmesaja kroonine kalapraad jäi samuti proovimata. Kurvastas see, et ettevõtja oli teinud investeeringu, rajanud kenasse kohta söögikoha, aga krõbedate hindade tõttu on huvi sootuks kasin. Teenida saaks piisavalt, kui hinnad oleksid kolmandiku võrra odavamad.

Loodetavasti paneb asjad paika majanduslangus ja tarbimise vähenemine. Ülikasumite aeg saab ümber ja ellu jäävad need, kes tabavad õige niši ja mängivad hinnaga.

Turist suundub turist Sõrves söömise asemel hoopis Lümanda söögimajja, kus pakutav taskukohasem ja portsjonid mehemõõtu.

Kallid saarlased, ärge tähtsustage liialt oma tööd. Seda tehakse nii suurtes turismipiirkondades kui ka kadakate vahel. Kallilt tuleb asi kätte kõikjal. Vahe on vaid hindadega mängimises ja kauplemise kunstis. Seda tuleb õppida ja vahel päris kaua.

Kui tahame, et järgmistelgi aastatel oleks Saaremaale tulijaid, siis tuleb mõnedki asjad kriitiliselt üle vaadata. Muidu juhtub see, millest päevalehed hiljuti kirjutasid – perepuhkus Türgis on tunduvalt odavam kui veeta nädal Saaremaal.

Lõunamaa kasuks räägivad nii pilvitu taevas, särav päike, soe merevesi kui ka lahked kauplejad ja taskukohased hinnad. Kodumaal on kõik nagu loterii. Me oleme huvitatud, et Saaremaa areneks, siia tuldaks ja siit lahkutaks parimate muljetega. Kahjuks on asjade maailm ja mammonakultus hakanud kohalikku külalislahkust varjutama. Loodetavasti on see kõik ajutine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)