Leisi pärimuslaagris valmistatakse tänavu põispille ja hõbeehteid

Leisi pärimuslaagris valmistatakse tänavu põispille ja hõbeehteid

PILLIMEISTRID: Üks korraldajates Mart Aardam, SÜG-i direktor Viljar Aro ja SÜG-i muusikaõpetaja Mari Ausmees veel pooleli põispilli uurimas.

Leisi rahvakultuuriseltsi Leisi VäRKS eestvedamisel toimuv pärimuslaager algas sealses koolimajas juba esmaspäeval. Üheskoos meisterdatakse kuni nädala lõpuni põispille ja hõbeehteid ning nauditakse laagriõhkkonda.

Juba neljandat aastat on laagris pille meisterdamas Saaremaa ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Mari Ausmees. Lisaks põispillile loodab Ausmees laagri lõpuks ka ühe jaurami valmis teha. Pillidel lubas Ausmees ise mängima hakata ja tundides lastelegi näidata.

Põispill ise on üks huvitav muusikariist. Laagris juba kolmandat aastat pillitegemist õpetanud tuntud pärimusmuusika õpetaja, rahvapillimiester ja -mängija Toivo Luhats teadis rääkida nii pilli ajaloost kui ka demonstreeris selle kõla. Luhatsi sõnul on põispillil kõik keelpilli põhilised osad, kuid resonaatoriks on põis.

Ausmees ütles, et pillide tegemiseks toodi lihatööstusest kastitäis seapõisi. Põied pesti leelises ja pandi kuivama. “Terve koolimaja haises, kui need kuivasid,” naeris Ausmees.

Laagri üks eestvedajatest Mart Aardam rääkis, et põispilli puhul on huvitav see, et kuna valmistamiseks kasutatakse seapõit, siis on iga pilli otsas ka seapea. Ausmees ütles, et tema pillivarre otsa on voolitud teatrisiga. Seapea on kahepoolne – üks notsu on naerul, teine kurva suuga.

Oma ala fanaatikud

Aardami sõnul on laagris kokku pea veerandsada osavõtjat, nii maakonna muusikaõpetajaid, nende lapsi kui ka muidu huvilisi. Näiteks tuli juba teist aastat Leisi pärimuslaagrisse Kolga-Jaani tüdruk Säde Tatar. 15-aastane pärimusmuusikahuviline Säde sõnas, et laager on igatpidi hariv ja huvitav. Ühelt poolt saab ta valmistada rahvapilli, teisalt kuulata laagriliste jutte.

Ka Ausmees leidis, et õhkkond, mis laagris valitseb, on seda väärt, et nädal argimuredest eemal olla. “Me oleme siin kõik väga õnnelikud,” tõdes ta. Ausmehe sõnul on laagris koos oma ala fanaatikud ning eelnevatel aastatel on ette tulnud sedagi, et töötoas meisterdatakse pille kella kolmeni öösel. Lisaks pillidele valmivad laagris ka hõbe- ja vaskehted, nii käevõrud kui sõled.

Järgmisel aastal võib pärimuslaager Mart Aardami kinnitusel aga veidi teistsugune tulla. Nimelt plaanitakse seks puhuks varasematel aastatel meisterdatud pillidel mängida ja võib-olla tuurilegi minna.

Eelneval kaheksal aastal on valmistatud roopille, väikseid kandleid, torupille, vilepille, parmupille, hiiurootsi kandleid, trumme, moldpille ja karjapasunaid. Aardami sõnul on peale tema laagri korraldajateks veel Lilian Väster, Tiina Oks, Jaak Oks, Irja Aardam ja Elo Liiv.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)