Parkimiskontroll pole politsei peamine prioriteet (22)

Parkimiskontroll pole politsei peamine prioriteet

KAS MÄRGUKIRI AITAKS? Näide Torni tänavalt endise Kalapoe eest, kus neli autot on pressitud kahe auto koha peale – nagu silgud pütis.

Kuressaare parkimiskultuurist on leheveergudel kirjutatud nii- ja naapidi. Igapäevaselt linnas liikujad on kindlasti märganud, et autosid pargitakse kohtades, kus liiklusmärk seda keelab, ning mõnikord takistatakse sellega üldist liiklusvoogu. Politsei on varem öelnud, et nemad saavad reageerida vaid siis, kui juht autos viibib. “Politsei auto kõrvale ootama ei jää,” kõlas politsei kommentaar. Riigikogu liige Kalle Laanet pakkus linna parkimiskultuuri parandamiseks välja kaks lahendust.

Üks variante oleks Laaneti arvates jätta auto aknaklaasile eesti- ja ingliskeelsed märgukirjad. Teiseks võimalikuks lahenduseks peab Laanet juhtide politseisse väljakutsumist. Ka sel juhul jäetaks kutse auto aknaklaasile.

“Põhiline oleks, et politsei reageeriks,” ütles Laanet. Ta lisas, et liikluskorraldus ja märkide mittejälgimine on Kuressaare linnas ületanud igasuguse piiri. Tema sõnul kehtib linnas praegu reegel, et parkida võib, kuhu jumal juhatab. Samuti tõi Laanet välja, et saarlased ise küll jälgivad märke, kuid sissesõitnutega on siiski probleeme. “Politsei ütleb, et neil pole võimalusi kontrollimiseks. On võimalusi, küsimus on tahtmises,” arvas Laanet.

Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Aare Allik ütles, et selliste infosedelite leidmisele oma auto aknaklaasil reageeriksid vaid seaduskuulekad liiklejad. “See grupp liiklejaid punastaks kergelt ja kindlasti käivitaks kähku oma sõiduki ning otsiks uue, seekord juba lubatud parkimiskoha,” sõnas Allik. Kuna selliseid liiklejaid on Kuressaares Alliku hinnangul valdav osa, siis tegelikult olevat parkimisprobleem hoopis laiem.
Kontrollimine – kas politsei või linna ülesanne?

Nimelt on Alliku arvates küsimus linnaplaneerimises. Näiteks võiks tema arvates paigutada kohtadesse, kus parkimine on keelatud, lilleklumpe. Samuti tõi Allik välja, et linnal ei tasuks siiski lõplikult loobuda sõidukite sundteisaldamise mõttest. Ka peaks tema sõnul Kuressaares olema rohkem kui üks heakorraspetsialist, kes sel juhul jõuaksid tegeleda ka sundteisaldamisega ja infosedelite paigutamisega. Need meetmed koos võiksid Alliku arvates parkimiskorra rikkumisi ennetada.

Ka siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo leidis, et rikkujate korralekutsumisel võiks kohaliku omavalitsuse roll suurem olla. “Selline koostöö annab politseile võimaluse tegeleda eelkõige kuritahtlike rikkujatega, kes põhjustavad liiklusohu kaudu riski inimeste elule,” ütles Heinsoo.

Kuressaare linnainsener Madis Pihel sõnas politsei jutu peale, et tegelikult pole liiklusjärelevalve üldse linnavalitsuse kohustus. Linn peab tema sõnul tegelema parkimiskorraldusega, kuid järelevalvet peab liiklusjärelevalve teostamise korra järgi tegema politsei.

Märgukirja jätta ei saa

Pihel lisas, et selliseid ettepanekuid, nagu Kalle Laanet välja pakkus, on linnas varem arutatud küll. Kuna aga politsei seda enda kohustuseks ei pea ja linnal puudub munitsipaalpolitsei, siis ei leidu inimest, kes kirjakesi aknaklaaside vahele paigutaks.

Allik pidas Laaneti ettepanekut küll järgimisväärseks, kuid leidis, et selline talitusviis annaks siiski vaid lühiajalisi tulemusi. Alliku sõnul on politsei valesti parkijate osas kohustatud alustama väärteomenetlust, kuid kuna parkimist korraldab kohalik omavalitsus ehk linnavalitsus, ei saa politsei reageerida väärteole märgukirja jätmisega.

Samuti tõi Allik välja, et kuna kutse politseisse peab olema saadetud konkreetsele isikule, kes rikkumise toime pani, siis sildi jätmine aknaklaasile võib tema arvates põhjustada olukorra, et isik kutsutakse välja ilma põhjuseta.

Sama leidis ka Priit Heinsoo, kes lisas, et praegu riigikogu õiguskomisjoni menetluses oleva liiklusseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seadus annaks võimaluse kirjalikuks hoiatusmenetluseks. “Selle variandi realiseerimine on hetkel riigikogu kätes,” selgitas ta. Seaduse uuenduse kehtima hakkamise korral peaks Heinsoo sõnul olema tagatud karistuse vältimatus ja sõidukijuhid peaksid olema motiveeritud käituma õiguskuulekalt.

Aare Alliku sõnul oleks politseil raske märgukirju jätta ka seetõttu, et nad on seotud teiste ülesannetega. Ülesannetega, mis annavad Alliku ütluse järgi püsitulemusi.

Politsei kolm prioriteeti

“Ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et kaugel ei ole enam see aeg, kui enamik maakonna elanikke teab juba nimetada oma tuttavate seast peresid, kelle liikmetest on mõni sattunud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanute hulka,” märkis Allik. Seetõttu olevat politsei jaoks tähtsamaks eesmärgiks liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arvu vähendamine.

Siinkohal tõstatas Kalle Laanet küsimuse, et kui siseminister Jüri Pihl on avalikkusele korduvalt öelnud, et politseil on kolm peamist prioriteeti: kiiruse ja alkoholijoobe mõõtmine ning turvavöö kandmise jälgimine, siis kas see tähendab, et kõikide muude rikkumiste puhul pole politsei kohustatud reageerima.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo lausus, et kuna politsei üks prioriteete on tõepoolest inimelude säästmine, siis suunab politsei oma ressursid esmalt inimeste elu ja tervist ohustava riskikäitumise maandamisele. “Kui aga politsei oma tegevuse käigus rikkumise avastab, siis on ta kohustatud sellele reageerima,” kinnitas Heinsoo.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)