Kurdid õpivad Sõrves ühiskonnas toimetulemist (3)

Kurdid õpivad Sõrves ühiskonnas toimetulemist

RAHVUSVAHELINE NOORTEVAHETUS: Eile jagasid noored kurdid oma kogemusi vajalike abivahendite kättesaadavuse osas.

Möödunud neljapäeval kogunesid Saaremaale Sõrve turismitallu 49 Eesti, Läti, Leedu ja Poola noort kurti. Tegu on üheksapäevase noortevahetusega, mis toimub juba kolmandat korda.

MTÜ Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon (EKNO) juhatuse liige Marko Uripea ütles, et tegu on hariva laagriga, mille peaeesmärgiks on arendada eri riikide kurtide vahelist kommunikatsiooni. Laagris on palju töötubasid, samas korraldatakse ka mitmeid sportlikke tegevusi ja mänge.

Kurtide elust Eestis

Uripea sõnul on töötubades räägitu põhjal selgunud, et kõigis neljas riigis on kurtide olukord veidike erinev. EKNO president Argo Purv tõi näiteks, et kui Lätis ja Leedus toetab riik kuulmispuuetega inimestele abivahendite soetamist 100%-liselt, siis Eestis peab omaosalus olema 10%.

Marko Uripea sõnul ei saa aga üheselt öelda, kui hea või halb kurtidel Eestis elada on. Oma kogemuse põhjal ütleb ta, et väga palju oleneb perekonnast, kas kodune tugi on olemas või mitte.

Küsimusele, kas kurtidele oleks vaja suuremat riigipoolset toetust, vastas Uripea, et kõigepealt tuleks kurtide seas viia läbi uuring, et saada teada, millest kurtidel üldse puudus on ja mida nad tahaksid. Praegusel hetkel puudub riigil kurtide olukorrast selline ülevaade.

Suurim puudus on Uripea hinnangul tõlkidest, ilma kelleta on tudengitest kurtidel raske hakkama saada. Samuti on keeruline töökohti leida. Uripea sõnul tahavad kurdid tihti paremat tööd saada, kuid enamikus ametites on vaja nii telefoni teel kui ka igapäevaselt suhelda. Seetõttu töötabki valdav osa kurte näiteks ehitajate või hotelliteenindajatena. Uripea ise on aga programmeerija.

Müütidest

EKNO asepresident Triin Jõeveer tõi välja, et tihti arvatakse, nagu oleksid kurdid vaimupuudega, kes ainult kätega vehivad. Samuti ei peeta kurtide kätega rääkimist päriskeeleks. “Me oleme samasugused kui teie, meil on lihtsalt teine keel,” selgitas Jõeveer. Argo Purv lisas: “Kõrvad ei kuule, aga silmad näevad.”

Samuti ei teadvat kuuljad tihti, et igal maal on oma viipekeel ja sellele lisaks on rahvusvaheline viipekeel, mis tuleneb inglise keelest. Marko Uripea tõi välja, et tihti arvatakse ka, et kõik kurdid on täpselt ühesugused. Tegelikult on ka kurtide seas väga tarku või väga halva iseloomuga inimesi, nagu kuuljate seaski.

Tartu ülikoolis viipekeele tõlgiks õppiv Timo Hansman ütles, et tihti arvatakse ka, et kurdid ja kuuljad mõtlevad täiesti erinevalt. Tegelikult see Hansmani arvates nii pole. Küll aga ei teadvat paljud kuuljad, et kurdi jaoks on solvav, kui temaga suheldes talle otsa ei vaadata. Samuti ei teata, et kurtidel on oma folkloor: luuletused, jutud, mängud.

Laager kestab Sõrves selle reedeni. Sõrve turismitalu peremees Jüri Mitt ütles, et seni on laagriliste ja pererahva vahel kõik sujunud suuremate viperusteta. Õhtusel ajal ta sääski siiski ära ajada ei julge, kartes kurtidele valeinfot edastada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)