Volikogude esimehed: septembris tuleb kindlasti omavalitsuste ühendamiseküsimuses arutelu läbi vi (9)

 

Teisipäevasel vabariigi valitsuse istungil kiideti heaks omavalitsuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis läheb edasi riigikokku. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul on omavalitsusel ülesandeid palju ja need on tõsised ülesanded. Samal ajal maapiirkondades elanike arv väheneb ja see asjaolu on seadnud löögi alla valdade võimekuse osutada seadusega ette nähtud avalikke teenuseid. Nimetatud asjaolule on mitmeid kordi tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör erinevates auditites.

Kuna ühinemine on keerukas protsess ja üsna kulukas, sellepärast ongi valitsus esitanud riigikogule eelnõu tõsta ühinemistoetus elaniku kohta seniselt 250 kroonilt 625 kroonile. Lisaks lubab valitsus eurorahade jagamisel boonusena eelistada ühinenud omavalitsusi. Linnad ja vallad on varem kurtnud, et nad ühinemisel pigem kaotavad projektide raha, sest kasulikum on esitada taotlusi erinevate omavalitsuste nime all. Objekte, mis korrastamist vajavad, on palju. Nüüd nähakse investeeringute saamise sooduskriteerium ka seaduses ette.

Kui juhtuks selline asi, et Saaremaale tekiks üks omavalitsus, siis tuleks maakonda ühinemispreemiana 22,5 miljonit krooni, millest vastavalt elanike arvule jaguks Kaarma vallale 2,6 miljonit ja Torgule 225 000 krooni.
Oma Saar küsitles volikogu esimehi, et saada arvamusi, kas peaks istuma ühe laua taha ja arutelu alustama ning kas ühinemispreemia suurendamine ja ühinejatele eelisjärjekorras eurorahade lubamine aitavad protsessile kaasa?

Mihkel Undrest, Torgu vald: “Raha pärast, ükskõik kui suur see ka poleks, keegi ju otse liituma ei hakka. Meie vald on nii pisike ja töötajaid nii vähe, et meil kataks see raha ümberkujundamise kulud kindlasti ära. Aga viimane aeg on istuda läbirääkimiste laua taha. Kui kutsutakse, oleme valmis rääkima.” Undrest lisas veel, et moodustada tuleks kogu maakonda hõlmav omavalitsus.

Margus Mägi, Kaarma vald: “Kaarma valla jaoks ei ole see preemia küll suur raha, eks ta kulutusi kataks, aga minu isiklik arvamus on see, et sügisel tuleb arutelu lahti lüüa. Ise olen valmis arutama, aga kas ka Kaar-ma volikogu valmis on, ei oska praegu öelda.” Ta lisas, et on uurinud linnajuhtide seisukohta, kes on öelnud, et ühe korra on linn ettepaneku teinud ja Kaar-ma on olnud eitaval seisukohal. Sellele vaatamata tuleks asjaga uuesti alustada, arvas Mägi. Ka tema pooldab ühe omavalitsuse moodustamist, eeskuju võiks võtta Gotlandi saarest.

Mart Mäeker, Leisi vald: “Rahaga ei saa ei ühinemist ega selle vajadust niikuinii mõõta. Kuid eks ta kulusid katta ikka aitab. Palju tähtsam on see, kas ühinemine toob elu korraldamisse efektiivsust juurde. Et ei tehtaks suuri vigu ja asjad põhjalikult läbi arutatakse, see on peamine. Minu seisukoht on selline, et pärast puhkusi tuleb tõesti kokku istuda ja see asi selgeks teha. Kaua sellest siis räägitakse.” Mäeker arvas samuti, et kui ühineda, siis üheks omavalitsuseks, muud varianti ei ole.

Rene Reinsoo, Kihelkonna vald: “Kõige tähtsam oleks kindlaks teha, kuidas vald toimima hakkab, milliseks kujuneb väikeste valdade esindatus suures ja millised on ühinemisel ääremaade plussid ja miinused.” Ka Reinsoo avaldas arvamust, et raha üksi pole protsessi käivitaja, ja lubas ise kindlasti osaleda, kui arutelud algavad.

Volikogude esimehed, keda küsitleti, olid seda meelt, et kõigepealt peaksidki nemad kokku istuma ja plaani pidama, kuidas protsessi käivitada. Kõlas ka arvamusi, et mittemidagitegemine pole ühtki asja maailmas edasi viinud. Jääb vaid loota, et hiljemalt septembris volikogude esimeeste arupidamine ka teoks saab.