Päästjad äratavad ellu abikomandosid

Päästjad äratavad ellu abikomandosid

ABIKS ELUKUTSELISTELE: Priitahtlikud pritsumehed suudavad oma küla kaitseks palju ära teha. Olgu siis kas ise või koos professionaalsete päästjatega.

Läinud nädalal olid Valjala rahvamajas koos vabatahtlike abikomandode mehed, et üheskoos arutada mittetulundusühingute (MTÜ-de) võimalikku loomist. Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe kutsus kokku kõigi 13 abikomando liikmed.

Tema sõnul ei ole sellist infopäeva enam aastaid tehtud, kuid nüüd kohtutakse juba mõne nädala pärast uuesti, et arutada sel infopäeval õhku jäänud küsimusi. “Oli palju küsimusi ning valdav enamus neist said vastuse,” kommenteeris Lindmäe, lisades, et õhku jäänud küsimustega tegeletakse edasi ning saadakse õige pea ka vastused. Paljud kardavad raamatupidamist, mis seltsi loomisega kaasas käib, kuid kõikidele mureküsimustele osati infopäeval nõu anda.

Infopäeva avasõnad ja tervitused ütles Lääne Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun, kes tegi ka lühiülevaate, mida päästekeskus abikomandodelt ootab ja mida nad vastu suudavad pakkuda.

Kohalikele abikomandodele käis kogemusi jagamas ka Raul Aarma, kes on Raplamaal asuva Raikküla vabatahtliku tuletõrjeseltsi asutaja. Aarma rääkis, kuidas nad on oma MTÜ-ga abi saanud mitmetelt projektidelt ning nende seltsi kiiret arengut näitab ka see, et mehed ostsid juba ise omale tuletõrje auto Rootsist.

Abikomandode tegutsemist takistab rahapuudus

“Nii et rahamure on esialgu vähemalt, sest autode ülalpidamine on kallis,” märkis Lindmäe. Muredest tõsteti esile veel hoonete puudumine. Kohta, kuhu panna auto ja hakata rajama pritsumaja, ei ole Karalas, Kaarmal ja mujalgi. Pihtlas tuleb komando ruum suure angaari sisse.

“Samas on näha, et isegi mõni projekt toetaks sellist asja nagu pritsumaja ehitamine,” ütles Lindmäe, lisades, et enne tuleb ennast kurssi viia ja leida keegi, kes aitaks ja oskaks projekti kirjutada.

Millega üldse vabatahtlikud saaksid tegeleda?

Lisaks operatiivsele abile on väga vajalik veel ennetustöö. “Ka see, kui naaber tuleb küsima suitsuanduri, lõõri või korstnapühkimisi kohta, on inimese teadlikkuse tõstmine” selgitas Lindmäe, täpsustades, et ennetustöö saab olla ka laiemapõhjalisem ning tõi näite, et vabatahtlikud võiksid inimeste teadlikkust tõsta ka külakogunemistel.

Abikomandod saavad raha teenida ka kodukülastustega. “ Nii nagu tulekahjudel käimise, maksab Lääne eesti päästekeskus kinni ka kodukülastused,” rääkis Lindmäe “abikomando saab nii endale raha teenida, sest igale kodukülastusele on teatud tariif.” Lisaks sellele saab korraldada üritusi ja tuletõrjespordi võistlusi.
“Operatiivtöö eest makstakse vabatahtlikule tunnis 150 krooni miinus maksud,” lisas ta.

Lindmäe sõnul on päästekeskus alati avatud mõtetele ja ideedele ja kui kellegil tekkis huvi ja tahtmine oma kodukandis nõu ja jõuga kaasa aidata, siis võib alati ühendust võtta.

Töötavad abikomandod asuvad Abrukal, Võikülas (ainus loodud MTÜ), Torgus, Mustjalas, Valajalas, Tagaverel, Tornimäel ja Piiril, loomisel on Pihtlas, Salmel, Karalas, ja Kaarmal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)