Tänasest on pisivargus taas kuritegu

Tänasest on pisivargus taas kuritegu

 

Alates tänasest muutub raskemaks pisivaraste elu, sest jõustub karistusseadustiku muudatus, mis teeb süstemaatilisest vargusest taas kuriteo.

Tänasest jõustunud karistusseadustiku muudatuse kohaselt järgneb kriminaalvastutus ka siis, kui isik paneb süstemaatiliselt toime varguse, olenemata sellest, kas eseme väärtus jääb alla või üle 1000 krooni.

Kõnealuse seaduse muudatuse üks algatajatest, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni kuuluv Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher on ajakirjanduses varem öelnud: “Aasta jooksul on korduvad pisivargad tundnud end karistamatult ja see hoiak peaks tänasest muutuma. Riigikogu näitab selle otsusega, et suudab piisavalt kiire aja jooksul, kuid samas kaalutletult toimida seaduseandjana ja täita puuduva seaduselünga.”

Opositsioon teisel seisukohal

Mõnevõrra teisel seisukohal oli antud küsimuses õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet. “Valitsuskoalitsioon – eelkõige IRL – tegutses siin jõupositsioonilt ja paljuski on kõige selle taga suuremate kaubanduskettide lobitöö,” lausus opositsioonis oleva Keskkerakonna fraktsiooni liige Oma Saarele antud usutluses. “Isiklikult ma kahtlen selle seaduse muudatuse efektiivsuses, sest selle tagajärjel me vaid suurendame maksumaksja ülalpidamisel elavate vangide hulka.”

Laanet märkis, et karistusseadustiku mõningane karmistamine on vaid üks meede, kuidas saaks pisivarguste arvukust vähendada. “Samas me peaksime teadma, et varguste tõelised põhjused on ikkagi sügavamat sotsiaalset laadi,” selgitas ta. “Eelkõige meil tulekski nende põhjustega tegeleda ja seda nii seadusandlikul kui ka kõigil muudel tasanditel.”

Küsimusele, kas Riigikogu Keskerakonnas fraktsioon lõpphääletusel toetas pisivarguste taaskriminaliseerimist, vastas Kalle Laanet: “Parlamendikomisjonis olid meil antud küsimuses teravad vaidlused, mille käigus me esitasime vastuargumendid. Sellest hoolimata jäid komisjonis peale need, kes pooldasid seaduse muudatust. Seepärast ma isiklikult hääletasin Riigikogu suures saalis seaduse muudatuse poolt. Kuid ma kordan, et edaspidi tuleks meil pisivarguste sotsiaalsete põhjustega ikkagi veel tegeleda ja seda me ka teeme.”

Naasis endise korra juurde

2007. aasta märtsis võttis Riigikogu vastu otsuse, mis dekriminaliseeris pisivargused. Vastavalt tänaseni kehtinud korrale oli varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (väärtus alla 1000 krooni) vaid väärtegu ja selle eest karistati, kas rahatrahvi või siis arestiga.

Kuna aga viimase aasta jooksul on pisivarguste arv hüppeliselt kasvanud (nii näiteks väitis Eesti Kaupmeeste Liit, et ainuüksi 2007. aastal kaotasid viis suuremat kaubandusketti pisivaraste süül enam kui 2,5 miljonit krooni; kui 2006. aastal avastati viie kaubandusketi kauplustes keskmiselt 300 vargust kuus, siis 2007. aastal juba 530.), siis otsustas Riigikogu naasta endise õiguspraktika juurde.

Vastavalt täna kehtima hakanud karistusseadustiku muudatusele on igasugune süstemaatiliselt sooritatud vargus kuritegu ja kohus võib süüdlast selle eest karistada, kas rahalise karistuse või siis kuni viieaastase vangistusega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)