Eesti hilisemad äikesed esinevad Saaremaal

Eesti hilisemad äikesed esinevad Saaremaal

ÄIKESEOHT: Asjatundjad väidavad, et kuigi üle Eesti peetakse äikeserohkemaks kuuks juulit, on Saaremaal selleks hoopiski august.

Äikesevaatlejad on inimesed, kes jälgivad äikese esinemist ja teevad selle kohta märkmeid, saadavad need andmed seejärel keskusesse, et teadlased saaksid Eesti äikese esinemist analüüsida ja laekunud andmete põhjal üldistusi teha. Ainuüksi Saaremaal on äikesevaatlejateks registreerinud 11 inimest. Missugused äikesed esinevad Saaremaal ja mis perioodidel, rääkis Oma Saarele äikesevaatluse eestvedaja Sven-Erik Enno ja äikesevaatleja Salmelt Raimond Ellik.

Äikeseuurija Sven-Erik Enno rääkis Oma Saarele, et kuigi üle Eesti peetakse kõige äikeserohkemaks kuuks juulit, on Saaremaal selleks hoopiski august. “Saaremaal esineb äikest kõige rohkem suve lõpu poole, sest meri soojeneb maksimaalselt alles siis ülesse,” märkis äikeseuurija ja selgitas, et Saaremaad ümbritsev meri mõjutab olulisel määral äikese esinemist.

Tema sõnul on piirkonna eripäraks ka see, et Saaremaal on Eesti kõige hilisemad äikesed. “Saaremaal on äikest olnud nii septembris kui ka oktoobris, ajal kui mujal Eestis ei ole enam neid väga täheldatud,” arvas Enno. Tema hinnangul ei pruugi iga äike kahju teha. “Välk ei pruugigi kuskile sisse lüüa,” arvab äikeseuurija. Kõige suuremat kahju tekitavad pigem äikesega kaasnev vali tuul ja rahe. Enno märkis, et äikesevaatlejad Vilsandil ja Sõrve poolsaarel on märkinud selliseid äikseid, mis rannikule tegelikult polegi jõudnud. “Need on möllanud Läänemerel,” mainis Enno.

Keravälk on haruldus

Keravälk, mille tekkimisele pole teadlased veel lõplikku seletust andnud, on aga Eestis väga haruldane nähtus, kinnitas äikeseuurija. “Tema sõnul on seda kahe aasta jooksul esinenud vaid kaks korda,” märkis Enno.
Salme äikesevaatleja Raimond Ellik rääkis, et käesoleval aastal on olnud Salme kandis vaid 3–4 äikest. “Eelmisel aastal oli ikka 15 äikese kanti,” märkis ta.

Tema sõnul on tänavu olnud äikesevaene aasta. “Suurt äikest ei ole siiani olnud,” teadis Ellik, kes on juba teist aastat fikseerinud kõikide äikeste esinemised. “Kellaajad, mis sealt siis tuleb, kas vihma või rahet, mis on tuule suund,” selgitas Ellik oma äikesevaatlemise põhimõtet.

Elliku sõnul oli kõige äikeserohkem aeg Saaremaal eelmisel aastal just august. “Juulikuu on tavaliselt kõige vaesem,” ütles äikesevaatleja. “Mai-juuni on ka ikka tavaliselt äikeserohkem olnud,” lausus Ellik.

Äikest aastaajad ei kõiguta

“Sellel ja eelmisel aastal on aeg-ajalt ka talvel äikest esinenud,” mainis Ellik ja lisas, et talvine äike on omamoodi nähtus, sest see on väga haruldane.
Talvise äikese esinemise põhjuseks peab Ellik aga sooja talve. “Sellel aastal oli näiteks nii, et pärast talvist äikest hakkas kohe lumetorm,” rääkis Oma Saarele Raimond Ellik.

Oma äikesevaatluse perioodi jooksul ei ole Ellik otseselt sellist äikest fikseerinud, mis oleks inimesele liiga teinud. Aga siiski teadis Ellik rääkida, et aeg-ajalt äike on löönud mõne puu või looma sisse.

Ta rääkis, et eelmisel aastal Salmel juhtus niimoodi, et vasikas sai puu all pikselöögi ja suri. “On ka selliseid tugevaid trombe esinenud, kus enne äikest läheb tuul hästi tugevaks ja mets hakkab tugevalt kohisema, siis tead, et mingi aeg tuleb äike,” seletas Ellik.

Ellik arvas, et äike on ettearvamatu ja kuigi vahel tundub, et näed läheb mööda, aga mingi aeg muutub tuule suund ja äike on siinsamas sinu pea kohal.

2006. aastal registreerisid äikesevaatlejad Saaremaal äikest kokku 21 päeval vahemikus 28. mai kuni 27. oktoober. 2007. aastal registreerisid äikesevaatlejad Saaremaal äikest kokku 33 päeval vahemikus 18. jaanuar kuni 2. oktoober.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)