Surnud ärkavad: Tapmine vihmavarjutorkega taas uurimise all

Londoni päevaleht The Times kirjutas, et viimase kolme kuu jooksul on Suurbritannia politseiuurijate rühm juba kahel korral külastanud Bulgaariat ja seda eesmärgil, et lahendada dissident Georgi Markovi tapmine. Ajalehe andmetel on uurijate käsutusse sattunud täiendav info, mis võib ligi kui kolm aastakümmet tagasi toimunud mõrvajuhtumisse selgust tuua.

Georgi Markov põgenes kommunistlikust Bulgaariast aastal 1969 ja asus elama Suurbritanniasse, kus ta töötas ajakirjanikuna. 1978. aasta 7. septembril Markov tapeti. Tookord tuvastas uurimine, et surma põhjuseks oli vihmvarjutorge, mille tundmatu isik tegi ohvrile Londonis Waterloo silla lähistel asuvas bussipeatuses.

Kohe pärast seda, kui keegi tundmatu oli Markovit vihmavarjuga torkinud jala piirkonda, hakkas ta kehatemperatuur järsult tõusma. Alguses arstid oletasid, et tegemist on tavalise viirusinfektsiooniga. Paari päeva pärast aga haigus teravnes ja mees suri Londoni ühes tuntud kliinikus. Politsei teda küsitleda ei jõudnud. Surnukeha lahkamisel avastasid meedikud ohvri sääremarja lihases metallist kapsli, milles oli ritsiin.

Kummaline leid

1990. aastate lõpus, see on ligi kümme aastat pärast Bulgaaria kommunistliku režiimi kokkuvarisemist, leiti Sofias siseministeeriumi hoidlates kummaline pakk – selles oli hulgaliselt tapmiseks mõeldud spetsiaalse konstruktsiooniga vihmavarje.

Esimest korda külastasid Scotland Yardi (s.o Londoni politsei peakorter) terrorismi vastu võitlemise osakonna viis töötajat Bulgaaria pealinna käesoleva aasta mais. Kuid mõned nädalad tagasi viibisid nad taas selles riigis. Ajaleht The Times teeb siit järelduse: tõenäoliselt on Briti politsei saanud jälile uuele informatsioonile, mis võib tuua selgust Georgi Markovi salapärasele tapmisele.

Koostööks valmis

Bulgaaria siseministeeriumi uurija Andrei Tsvetanov teatas lehele, et Briti uurijad tundsid huvi materjalide vastu, mis puudutab Markovi juhtumit. Veel palusid nad luba küsitleda enam kui neljakümmet tunnistajat. Nende hulgas oli ka kommunistliku Bulgaaria salateenistuse endisi töötajaid.

“Me teeme Briti kolleegidega igakülgset kaastööd ja vahetame informatsiooni 100% ulatuses. Minevikus ei olnud selline koostöö võimalik,” ütles
Tsvetanov ajalehele antud usutluses.

Scotland Yardi juht aga teatas, et nende kaastöötajad aegajalt naasevad vanade juhtumite juurde. Bulgaarias oli Markovi tapmise uurimine praktiliselt juba lõpetatud, sest kuriteo kolmekümneaastane aegumistähtaeg täitub septembris.

1992. aastal süüdistas Nõukogude Liidu salateenistuse KGB endine ohvitser Oleg Kalugin kommunistliku Bulgaaria endist diktaatorit Todor Živkovit (1911–1998), et see mees olevat tellinud Markovi mõrva. Kalugini sõnul olevat ta 1978. aastal vahendanud teateid, mille kohaselt KGB töötajatele tehti ülesandeks varustada Bulgaaria eriteenistuse agente spetsiaalsete, tapmiseks mõeldud vihmavarjudega. Veidi hiljem kasutati just neid vihmavarje selleks, et sisestada bulgaaria dissidendi Markovi organismi surmav annus ritsiini, mis ta paari päeva möödudes tappis.

Eriosakonna B üks viimaseid tööülesandeid

Nagu eelpool öeldud, tapeti bulgaaria dissident ja kirjanik Georgi Markov vihmavarjutorkega 1978. aasta septembris. Tapariist toimetati Inglismaale Moskvast diplomaatilise postiga.

See mõrv oli külma sõja ajal üks viimaseid, millele kaasaitamises KGB paljastati. Briti uurimisorganitel õnnestus juba tookord teha kindlaks, et Nõukogude Liidu luure tegi Markovi tapmiseks Bulgaaria luurega koostööd. Kõigest sellest rääkis Oleg Kalugin, kes otseselt vastutas kõnealuse salaoperatsiooni nõukogude tööosa eest. Nüüd aga elab Kalugin rahulikult ja turvaliselt Ameerika Ühendriikides.

Keegi teda kuritegudele kaasaitamises ei süüdista. Vastupidi, Markovi mõrvamisest kirjutas ta vägagi emotsionaalselt ja süümepiinadeta oma mälestusteraamatus “Spioon” (Spy), mis ilmus 1994. aastal ja oli tõeline bestseller.

Varem on üks teine KGB endine kaastööline, polkovnik Valentin Velitško ajakirjandusele teatanud, et Georgi Markovi mõrvamine oli eriosakonna B üks viimaseid operatsioone. Kõnealune osakond tegeles peamiselt poliitiliste vaenlaste likvideerimisega. Samas lisas Velitško kohe, et kaasaja Venemaa eriteenistuse süsteemis puudub inimeste likvideerimisega tegelev osakond.

Mürgilaboratoorium

Mürk, millega Georgi Markov tapeti, valmistati Nõukogude Liidus nn teaduslikus labaoratooriumis nr 12 – tegemist oli KGB erilaboratooriumiga.
Selle teadusliku laboratooriumi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1921. Stalini valitsemise ajal kandis laboratoorium nimetust “Kamber”.

Kõnealuse laboratooriumi toodete hulka kuuluvad toksilised ühendid, mida igal aastal täiendatakse. Võimaliku ohvri surm või haigus peaksid välja nägema loomulikud või need peaksid esile kutsuma sümptomeid, mis paneksid tänapäeva meditsiini ja kriminalistika ummikseisu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 140 korda, sh täna 1)