Politsei: kuritegevus maakonnas kasvab väiksemas tempos

Politsei: kuritegevus maakonnas kasvab väiksemas tempos

 

Kuressaare politseijaoskond avalikustas Saare maakonna esimese poolaasta kuritegevuse statistika. Arvud näitavad kuritegude arvu kasvu, kuid elanikkonnale kinnitab politsei lohutuseks: võrreldes varasemate aastatega on kuritegevuse kasvutempo aeglustunud.

2008. aasta esimesel poolel registreeris Saare politsei 321 kuritegu. Möödunud aasta samal perioodil sooritati politsei andmeil Saare- ja Muhumaal 309 kuritegu.

Seega aastataguse perioodiga võrreldes on tänavu registreeritud 12 kuriteoteadet enam, mis teeb juurdekasvuks ligi 4%.
Statistika andmetel tegi kuritegevus Saare maakonnas järsu hüppe möödunud, 2007. aastal, mil 2006. aasta esimese poolaastaga võrreldes registreeriti 114 kuriteoteadet enam (juurdekasv ligi 37%).

Teistes maakondades kasvutempod kõrgemad

Kui Saare maakonna kuritegevust Lääne politseiprefektuuri haldusalasse kuuluvate teiste maakondadega (Pärnu, Rapla, Järva, Lääne ja Hiiu), siis mujal on kuritegevuse kasvutempod olnud kõrgemad.

2007. aasta esimesel poolaastal moodustas Saare- ja Muhumaal toimepandud kuritegude maht 11% Lääne regiooni maakondade kuritegevusest. Käesoleval aastal oli sama näitaja langenud 9 protsendile.
Kuressaare politseijaoskonna kinnitusel avastatakse maakonnas peaaegu iga teine kuritegu. Sel aastal on Saare politsei kuue kuu jooksul prokuratuuri saatnud 178 kriminaalasja, mis on 32 võrra rohkem kui läinud aastal samal perioodil.

Avastatud kuritegudest veidi üle veerandi (täpsemalt aga 26%) on toime pandud alkoholijoobes ja kaheksal protsendil juhtudest on kurjategijateks olnud alaealised isikud (29 juhul 321-st).

Mis puudutab meie maakonna kuritegevuse struktuuri, siis siin paari viimase aastaga võrreldes märkimisväärseid muutusi pole – endiselt on ülekaalus varavastased kuriteod. Kui 2008. aasta kuritegevuse struktuuri võrrelda veidi kaugema, näiteks viie aasta taguse perioodiga (s.o aastaga 2003), siis ilmneb üks murettekitav tendents.

Nimelt on suure hüppe teinud isikuvastased kuriteod ja avaliku rahu vastu suunatud kuritegude osakaal. Kui näiteks 2003. aastal moodustasid isikuvastased kuriteod Saare maakonna kuritegevuse struktuuris vaid 4%, siis 2008. aasta esimesel poolel oli sama näitaja juba 13%.
Avaliku rahu vastu suunatud kuriteod moodustasid 2003. aastal maakonnas sooritatud kuritegudest vaid 5%, 2008. aastal aga 12%.

Tapja ja vägistaja ootavad kohut

Raskeimaks isikuvastaseks kuriteoks oli esimesel poolaastal Saare maakonnas tapmine. Kuriteo toime pannud isik on tuvastatud ja ta ootab kohut.

Lahendi on leidnud ka esimesel poolaastal toimunud vägistamine. Ka siin on eeluurimine lõpetatud ning süüalune ootab kohut.
Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Aare Allik ütles, et isikuvastaste kuritegude osakaalu suurenemist on ühelt poolt tinginud seadusemuudatused, kuid samas tuleb ka tõdeda, et kuritegevuse iseloom on viimastel aastatel muutunud mõnevõrra jõhkramaks.

“Eelkõige tasuks meelde jätta,” märkis Allik, “et täna on kuriteona kvalifitseeritavad ka peretülid, milles elukaaslased kasutavad kas teineteise või siis laste suhtes vägivalda.”

Nagu eelpool öeldud, jätkuvalt moodustavad kuritegudest suurima osa varavastased süüteod. Käesoleva aasta esimesel poolel on kurjategijad tekitanud kannatanututele varalist kahju kokku 2,3 miljoni krooni.

Suurima kahjuga varavastase kuriteo paljastas Saare politsei juunikuu alguses, mil tabati kaks isikut, kes ajavahemikus märts 2007 kuni juuni 2008 olid sooritanud 21 sissemurdmist suvilatesse. Säärase teoga tekitasid nad kannatanutele varalist kahju umbes 1,2 miljoni krooni ulatuses. Kõnealusest summast on varastatud esemeid omanikele kas tagastatud või tagastamisel u 200 000 krooni väärtuses. Ülejäänud vara olid kuriteo sooritanud isikud jõudnud maakonnas või väljaspool seda maha müüa.

Kasvanud on joobes juhtide arv

Saare maakonna politseistatistikast ilmneb veel, et jätkuva kasvutendentsiga on meie maakonnas ka liiklusalaste süütegude arv. Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul on politsei tabanud 174 joobes mootorsõidukijuhti (2007. a 150), neist 43 on korduvalt tabatud mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes (möödunud aasta samal perioodil 31).

Alkoholijoobes sõidukijuhid on maakonna teedel põhjustanud üheksa inimkannatanutega liiklusõnnetust (2007. a esimesel poolel oli see näitaja seitse). Aare Allik märkis, et võitluses roolijoodikutega on suureks abiks maakonna elanikud, kes üha sagedamini teatavad politseile teedel liiklevatest joobes juhtidest.

Saare politsei tavaline tööpäev:

  • Algatatakse u 2 kriminaalasja, millest 1 kuritegu on vargus.
  • 1 kriminaalasi saadetakse prokuratuuri, kurjategijate kohtu alla andmiseks.
  • Koostatakse 14 väärteootsust erinevate rikkumiste eest, neist 2 koostatakse alaealistele ja 11 sõidukijuhtidele liikluseeskirjade rikkumiste eest.
  • Maakonna teedel tabatakse keskmiselt 1 roolijoodik.
  • Kainestuskambrisse toimetatakse keskmiselt 2 joodikut.
Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)