20 aastat tagasi: juuli 1988

“Päikest ja sooja on olnud, saaks nüüd tilga vihma ka. Saaremaal on paiku, kus aprillikuu lumi oli viimaseks niiskuseks,” kirjutas Elvi Vaher kohaliku lehe populaarses rubriigis “Nädala nägu” 5. juulil.

Unimäe ja Tõlli-Ansi veehaare töötasid küll täiskoormusel, kuid pikka aega kestnud põua ja rohke tarbimise tõttu tekkis Kuressaare kommunaalelamute ülemistel korrustel veepuudus, mille leevendamiseks keelati eramajade omanikel päeval oma aedu kasta.

I poolaasta jooksul toodeti Kingissepa rajoonis karastusjooke 470 000 liitrit, aga kauplustel oli jookidega kitsas käes nagu tavaliselt igal suvel. “Õlle müügiletuleku aja äraarvamine nõuab head vaistu, aga kui töömehi poe ees ootamas pole näha, siis on selge, et õlu on otsas,” kirjutas Saarte Hääl.
Kuigi rajooni kaubatootmise kogumaht suurenes esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,6 protsenti, oli poodides puudus juba pea kõigest. Suhkrut sai juulikuu talongiga osta 5 kilo.

Saarlaste toidulauda puudutavaid kaubandusprobleeme arutati 19. juulil rajooni täitevkomitees. Räägiti vajadusest jõuda selleni, et keeduvorsti oleks igas kaupluses piisavalt müügil ning et maakauplustes jätkuks liha kogu lihamüügipäevaks ja ka järgmiseks päevaks. Otsustati suhkru müüki jätkata talongide alusel ning alates 1. augustist viia talongidele üle ka alkoholi ja kohvi müük – igale elanikule alates 21. eluaastast nähti ette üks pudel alkoholi kuus, kohvitalong aga anti alates 10. eluaastast. Talongimajandus laienes isegi prügimäele.

Teenete eest vabariigi rahvamajanduse arendamisel paigutati Eesti NSV 48. aastapäevaks teiste eesrindlike töötajate seas vabariiklikule autahvlile ka muhu kolhoosi lambatalitaja Maie Mätase ja Saaremaa Liha- ja Piimatootmiskoondise peametroloogi Aare Peeli fotoportree.

Kaheksa last sünnitanud ja kasvatanud Koidu Heinmaa pälvis II järgu ordeni “Ema au”, sama ordeni III järgu said seitse last sünnitanud ja kasvatanud Tiina Põld ning Tatjana Virveste.

Saaremaa Arstide Selts valis oma auliikmeks 17. juunil Moskvas reumatoloogiaalase doktoritöö kaitsnud I keskkooli vilistlase, enne Tartu ülikooli tööle siirdumist 18 aastat rajooni keskhaiglas töötanud Reinhold Birkenfeldti.

Uusi võimalusi puhketundide veetmiseks pakkus saarlastele peale juuni algul avatud “Kodulinna” kohviku juuli algusest ka “Kuursaali” kohvik lossipargis.

1.07 – allveeklubi “Süvala” väljus koos ENSV TA Küberneetika instituudi allveeklubiga “Euros” Roomassaare sadamast uurimisreisile Muhu väinas 11. augustil 1941 miinil hukkunud “Suuropi” leidmiseks. Koht leiti, kuid plahvatus olid olnud nii tugev, et midagi olulist päevavalgele tuua ei õnnestunud.

2.07 – lõppesid 28. juunil alanud rajooni noorte 31. suvepäevad, kus osalejaid oli üle 250 ning Piretiks valiti Piret Rauk ja Tõlluks Tõnu Kula.

9.07 – Kuressaare Kuursaali juures avati pidulikult pargikompleks, järgnes meeskoori kontsert kõlakojas.

9.–10.07 – ülevabariigiline meeskooride laulupäev Kuressaares, mille juhatasid sisse väikesed laulupeod viies Saaremaa paigas – Orissaares, Leisis, Kihelkonnal, Kärlal ja Taritus ning mitmel pool linnas laulsid koorid keskööni.

14. 07 – Saare Kaluri keskuses oli avalik arutelu Nasva kalatööstuse ehitamise üle. Kalurikolhoosi juhtkond püüdis selgitada, et 15 miljonit tingtoosi aastas tootma hakkav kalakonservitööstus ei kujuta ohtu ümbritsevale keskkonnale ega tekita Nasval puhta vee puudust.

18.–19.07 – Eesti kutsekoolide komsomoliaktiivi kokkutulekul said üldvõitjaiks saarlased, preemiaks reis Gruusia pealinna Tbilisisse.

21.07 – Eesti NSV 48. aastapäeva tähistamiseks heisati merelainelised punalipud kell 8–22. Sajandat sünnipäeva tähistas Maasi külas elav Sinaida Tamm.

22.–24.07 – kuuendat korda toimusid Kuressaares rockipäevad, kus osalesid peaaegu kõik tolleaegsed Eesti eliitgrupid nagu Ultima Thule, Singer-Vinger, In Spe jt.

23.07 – Kõljala keskuse hobusetalli juures toimus eesti tõugu hobuste näitusmüük.

29.07 – kell 21 korraldas Rahvarinne Kuressaare kesklinnas mälestusaktuse meenutamaks prof. A. Adamsoni valmistatud 1918.–1920. a vabadussõjas langenud saarlaste mälestussamba avamist sealsamas täpselt 60 aastat tagasi. Mälestusaktusel osalenud annetasid mälestussamba taastamiseks 2963 rubla ja 37 kopikat ning 50 Rootsi krooni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 89 korda, sh täna 1)