26.07.2008 arhiiv

  • Igapäevaselt teistega suheldes ja kommunikeerides kogeme nii meeldivaid kui vähemmeeldivaid hetki. Kui mõlemad suhtepooled teineteist mõistavad, siis probleemi pole – alati aga ei pruugi meie isikliku emotsiooni väljendus langeda kokku rääkija omaga ning “tüli ongi majas”.

    Eneseteadlikkus on suhtlemisel võtmetähtsusega omadus

    Igapäevaselt teistega suheldes ja kommunikeerides kogeme nii meeldivaid kui vähemmeeldivaid hetki. Kui mõlemad suhtepooled teineteist mõistavad, siis probleemi pole – alati aga ei pruugi meie isikliku emotsiooni väljendus langeda kokku rääkija omaga ning “tüli ongi majas”.

    Loe edasi...

  • Tulenevalt hiljutistest kaebustest leheveergudel, kus miljonid saarlastest poekülastajad kurtsid kehva teeninduse ja segase hinnapoliitika üle Saaremaa poodides, viis Tarbijate Üldise Rahulolu Assotsiatsioon (TRA) neil päevil läbi poekülastajate rahulolu-uuringu, millest selgus, et tarbijaid ei huvita hinnad ja järjekorrad, vaid see, et poes palju kraami ja huvitav oleks.

    Uuringutulemus paljastas saarlaste puhkepaigad (1)

    Tulenevalt hiljutistest kaebustest leheveergudel, kus miljonid saarlastest poekülastajad kurtsid kehva teeninduse ja segase hinnapoliitika üle Saaremaa poodides, viis Tarbijate Üldise Rahulolu Assotsiatsioon (TRA) neil päevil läbi poekülastajate rahulolu-uuringu, millest selgus, et tarbijaid ei huvita hinnad ja järjekorrad, vaid see, et poes palju kraami ja huvitav oleks.

    Loe edasi...

  • Londoni päevaleht The Times kirjutas, et viimase kolme kuu jooksul on Suurbritannia politseiuurijate rühm juba kahel korral külastanud Bulgaariat ja seda eesmärgil, et lahendada dissident Georgi Markovi tapmine. Ajalehe andmetel on uurijate käsutusse sattunud täiendav info, mis võib ligi kui kolm aastakümmet tagasi toimunud mõrvajuhtumisse selgust tuua.

    Surnud ärkavad: Tapmine vihmavarjutorkega taas uurimise all

    Londoni päevaleht The Times kirjutas, et viimase kolme kuu jooksul on Suurbritannia politseiuurijate rühm juba kahel korral külastanud Bulgaariat ja seda eesmärgil, et lahendada dissident Georgi Markovi tapmine. Ajalehe andmetel on uurijate käsutusse sattunud täiendav info, mis võib ligi kui kolm aastakümmet tagasi toimunud mõrvajuhtumisse selgust tuua.

    Loe edasi...

  • 
Säärase raske ja poliitiliselt mõnevõrra isegi ohtliku ülesande ees seisavad Venemaal praegu paljud riigitruud ametnikud. Viimase kaheksa aasta jooksul, mil riigi presidendiks oli Vladimir Putin, rippusid tema portreed praktiliselt kõigi Vene riigiametnike kabinettides. Nii oli see Kremlis kui ka kõige väiksemate linnade valitsusasutustes. 
Teatud mööndustega võis kõigest sellest ka aru saada – erinevalt Eestist, kus ka võib riigiametnike kabinettides tihti riigipea paraadülesvõtet kohata, annab Venemaa põhiseadus presidendile suure võimu: Venemaal on president kõige tähtsam ülemus ning subordinatsioon nõuab, et riigi kõige tähtsama isiku portree ripuks iga ametniku kabineti seinal, otse tema kirjutuslaua taga.

    Peadmurdev ülesanne: kelle portreed eelistada – kas Putini või Medvedevi? (1)

    Säärase raske ja poliitiliselt mõnevõrra isegi ohtliku ülesande ees seisavad Venemaal praegu paljud riigitruud ametnikud. Viimase kaheksa aasta jooksul, mil riigi presidendiks oli Vladimir Putin, rippusid tema portreed praktiliselt kõigi Vene riigiametnike kabinettides. Nii oli see Kremlis kui ka kõige väiksemate linnade valitsusasutustes. Teatud mööndustega võis kõigest sellest ka aru saada – erinevalt Eestist, kus ka võib riigiametnike kabinettides tihti riigipea paraadülesvõtet kohata, annab Venemaa põhiseadus presidendile suure võimu: Venemaal on president kõige tähtsam ülemus ning subordinatsioon nõuab, et riigi kõige tähtsama isiku portree ripuks iga ametniku kabineti seinal, otse tema kirjutuslaua taga.

    Loe edasi...

  • Viiskümmend viis aastat tagasi, 1953. aasta 27. juulil, sõlmiti Panmunjoni asulas relvarahu, mis lõpetas külma sõja ajastu esimese suurema piirkondliku konflikti – Korea sõja.

    Tänane päev möödanikus

    Viiskümmend viis aastat tagasi, 1953. aasta 27. juulil, sõlmiti Panmunjoni asulas relvarahu, mis lõpetas külma sõja ajastu esimese suurema piirkondliku konflikti – Korea sõja.

    Loe edasi...

  • Tänavu kevadel möödus 665 aastat Eesti varasema ajaloo ühest tähtsündmusest – Jüriöö ülestõusust. Saaremaad see Põhja-Eestis Harjumaal alanud vastuhakk esialgu ei puudutanud. Saarlased sekkusid sündmustesse hilinemisega, see-eest aga väga ägedalt. 
Ajalooürikutes ja tänapäeva ajalooõpikutes on saarlaste säärasele passiivsusele antud kõige erinevamaid seletusi – põhjustena tuuakse nii geograafilisi ja sotisaalpoliitilisi, kuid ka inimpsüühika ja piirkondliku mentaliteedini ulatuvaid tegureid. 
Nii näiteks väidetakse, et saarlaste ükskõiksuse põhjuseks olevat nende geograafiline eraldatus ülejäänud Eestist või siis nende vaimne laad (saarlane olevat oma iseloomult alati veidi pikaldase reageerimisega, mistõttu võtvat tema rahuliku meele ülesärritamine lihtsalt kauem aega). 
Veel on saarlaste passiivsust Jüriöö ülestõusu alguspäevil seletatud erilise poliitilise olukorraga Saare maakonnas. Nimelt olevat saarlased pärast 1227. aastat, mil kogu Eesti ala sattus võõrvõimu valdusesse, suurel määral säilitanud oma sõltumatuse. Ka võõrvõimu kehtestatud koormised olevat siin olnud mõnevõrra leebemad. 
Kuidas selle kõigega ka ei ole, üks on kindel – täpselt üleeile möödus 665 aastat päevast, mil jüriööl alanud sündmuste ajal algas saarlaste võimas ülestõus. See oli 1343. aasta 24. juulil või – nagu kirjutas üks kroonik – päev enne jaagupipäeva.

    Saarlaste vastuhakust Jüriöö sündmuste ajal

    Tänavu kevadel möödus 665 aastat Eesti varasema ajaloo ühest tähtsündmusest – Jüriöö ülestõusust. Saaremaad see Põhja-Eestis Harjumaal alanud vastuhakk esialgu ei puudutanud. Saarlased sekkusid sündmustesse hilinemisega, see-eest aga väga ägedalt. Ajalooürikutes ja tänapäeva ajalooõpikutes on saarlaste säärasele passiivsusele antud kõige erinevamaid seletusi – põhjustena tuuakse nii geograafilisi ja sotisaalpoliitilisi, kuid ka inimpsüühika ja piirkondliku mentaliteedini ulatuvaid tegureid. Nii näiteks väidetakse, et saarlaste ükskõiksuse põhjuseks olevat nende geograafiline eraldatus ülejäänud Eestist või siis nende vaimne laad (saarlane olevat oma iseloomult alati veidi pikaldase reageerimisega, mistõttu võtvat tema rahuliku meele ülesärritamine lihtsalt kauem aega). Veel on saarlaste passiivsust Jüriöö ülestõusu alguspäevil seletatud erilise poliitilise olukorraga Saare maakonnas. Nimelt olevat saarlased pärast 1227. aastat, mil kogu Eesti ala sattus võõrvõimu valdusesse, suurel määral säilitanud oma sõltumatuse. Ka võõrvõimu kehtestatud koormised olevat siin olnud mõnevõrra leebemad. Kuidas selle kõigega ka ei ole, üks on kindel – täpselt üleeile möödus 665 aastat päevast, mil jüriööl alanud sündmuste ajal algas saarlaste võimas ülestõus. See oli 1343. aasta 24. juulil või – nagu kirjutas üks kroonik – päev enne jaagupipäeva.

    Loe edasi...

  • Seekordne reportaaž viib meid Sulev Truuväärtiga Karujärve lähistele Dejevo raketibaasi, mis oli Eestis üks suuremaid, kuid praegu meenutavad seda aega vaid kummituslikud varemed. Rüüstatud ja laastatud, kokku varisenud, veidraid tundeid tekitav – hullult põnev ja samas kohutavalt masendav. Isegi kui see poleks laastatud, oleks päris masendav – nii ilusa metsa sees säärased monstrumid. Dejevo jäänud tühjaks, kui 1994. aastal viimased raketimehed ära läksid. Tõenäoliselt on suurema lõhkumise baasis toime pannud hiljem tulnud maradöörid. 
Truuväärt on mees, kes esimest korda teenis ohvitserina Dejevos 1966. aastal ning viimati staabiülemana tehnilises divisjonis nüüdseks juba 27 aastat tagasi.

    Jalutuskäik Dejevos endise ohvitseri Sulev Truuväärtiga (1)

    Seekordne reportaaž viib meid Sulev Truuväärtiga Karujärve lähistele Dejevo raketibaasi, mis oli Eestis üks suuremaid, kuid praegu meenutavad seda aega vaid kummituslikud varemed. Rüüstatud ja laastatud, kokku varisenud, veidraid tundeid tekitav – hullult põnev ja samas kohutavalt masendav. Isegi kui see poleks laastatud, oleks päris masendav – nii ilusa metsa sees säärased monstrumid. Dejevo jäänud tühjaks, kui 1994. aastal viimased raketimehed ära läksid. Tõenäoliselt on suurema lõhkumise baasis toime pannud hiljem tulnud maradöörid. Truuväärt on mees, kes esimest korda teenis ohvitserina Dejevos 1966. aastal ning viimati staabiülemana tehnilises divisjonis nüüdseks juba 27 aastat tagasi.

    Loe edasi...

  • Saatuse tahtel on Tööloom seekord kaheks päevaks pritsumees, sest suur austus pritsumeeste vastu on Töölooma alati saatnud. Pritsumehed on alati coolid ja tegusad, mis tähendab, et Tööloom peab asja järgi proovima. Pritsumeesteks kutsuvad pritsumehed endid ise. Ametnikud nimetavad meid päästjateks. Tööloom tahab päästa kogu maailma.

    Kui midagi ei toimu, on kõik kenasti

    Saatuse tahtel on Tööloom seekord kaheks päevaks pritsumees, sest suur austus pritsumeeste vastu on Töölooma alati saatnud. Pritsumehed on alati coolid ja tegusad, mis tähendab, et Tööloom peab asja järgi proovima. Pritsumeesteks kutsuvad pritsumehed endid ise. Ametnikud nimetavad meid päästjateks. Tööloom tahab päästa kogu maailma.

    Loe edasi...

  • Kõljala lähedal põlluveerel asub üks vana talukompleks, mille elumaja alles mõni aasta tagasi uue erkkollase kuue ja säravpruuni katuse sai. Suviti võib seal koos naise ja lastelastega toimetamas näha mõnusat vanaisa, kelles teadjamad tunnevad ära rahvusvaheliselt tunnustatud ja presidendi ordeniga pärjatud keemiaprofessor Margus Lopi.

    Ehitusmeister, kes ehitab molekule

    Kõljala lähedal põlluveerel asub üks vana talukompleks, mille elumaja alles mõni aasta tagasi uue erkkollase kuue ja säravpruuni katuse sai. Suviti võib seal koos naise ja lastelastega toimetamas näha mõnusat vanaisa, kelles teadjamad tunnevad ära rahvusvaheliselt tunnustatud ja presidendi ordeniga pärjatud keemiaprofessor Margus Lopi.

    Loe edasi...

  • Oma Saar 25. juuli 2008
Delfi internetikommentaarid

    Vastukaja: "Purunenud saapad põhjustasid pideva sõnasõja" (1)

    Oma Saar 25. juuli 2008 Delfi internetikommentaarid

    Loe edasi...

  • Saaremaal on alati tore käia, sest see on imeilus paik. Igal suvel tahaks ikka vähemalt korra saarel ära käia, kuigi alati pole see võimalikuks osutunud.

    Saaremaal juuakse liiga palju (7)

    Saaremaal on alati tore käia, sest see on imeilus paik. Igal suvel tahaks ikka vähemalt korra saarel ära käia, kuigi alati pole see võimalikuks osutunud.

    Loe edasi...

  • Praami peal määravad toidu hinna toitlustuskoha perenaised. Mida nad hinna määramisel aluseks võtavad, pole teada.

    Juhtkiri: Toidu hind tarbijalt

    Praami peal määravad toidu hinna toitlustuskoha perenaised. Mida nad hinna määramisel aluseks võtavad, pole teada.

    Loe edasi...

  • 1988. aasta 2. juuli Saarte Hääl avaldas tol aastal keskkooli medaliga lõpetanute nimekirja. Ühtekokku 13 nime. Kui vaadata praegust iga-aastast medalitesadu tundub, et tollal oli medaleid reeglina vähem kui praegu.

    20 aastat tagasi medalitesadu ei olnud

    1988. aasta 2. juuli Saarte Hääl avaldas tol aastal keskkooli medaliga lõpetanute nimekirja. Ühtekokku 13 nime. Kui vaadata praegust iga-aastast medalitesadu tundub, et tollal oli medaleid reeglina vähem kui praegu.

    Loe edasi...

  • 20 aastat tagasi: juuli 1988

    "Päikest ja sooja on olnud, saaks nüüd tilga vihma ka. Saaremaal on paiku, kus aprillikuu lumi oli viimaseks niiskuseks,” kirjutas Elvi Vaher kohaliku lehe populaarses rubriigis “Nädala nägu” 5. juulil.

    Loe edasi...

  • Oma kaheksandal filmirännakul peatub Kinobuss täna Leisis, et näidata huvitavat ja uudset 3D kino, mis Eesti publikule on üsna tundmatu ja uudne mõiste, teatasid ürituse korraldajad Oma Saarele.

    Täna näitab kinobuss Leisis 3D kino

    Oma kaheksandal filmirännakul peatub Kinobuss täna Leisis, et näidata huvitavat ja uudset 3D kino, mis Eesti publikule on üsna tundmatu ja uudne mõiste, teatasid ürituse korraldajad Oma Saarele.

    Loe edasi...

  • Eile kogunes Kaarma vallas asuvale Laoküla kiigeplatsile umbes 40 inimest, et osaleda valla turvapäeval. Nõuandeid ja õpetussõnu jagasid politsei, päästeteenistus ja Punane Rist.

    Kaarma turvapäeval räägiti ennetustööst ja õnnetustest

    Eile kogunes Kaarma vallas asuvale Laoküla kiigeplatsile umbes 40 inimest, et osaleda valla turvapäeval. Nõuandeid ja õpetussõnu jagasid politsei, päästeteenistus ja Punane Rist.

    Loe edasi...

  • Pühapäeval, 3. augustil kell 13 näeb Raiekivi säärel, kuidas toimub kopteriga pinnalt päästmise operatsioon. Piirivalve lennusalga kopteriga päästetakse veest Lääne piirivalvepiirkonna ülem Alvar Vallau.

    Merepäevadel päästetakse kopteriga piirivalveülem

    Pühapäeval, 3. augustil kell 13 näeb Raiekivi säärel, kuidas toimub kopteriga pinnalt päästmise operatsioon. Piirivalve lennusalga kopteriga päästetakse veest Lääne piirivalvepiirkonna ülem Alvar Vallau.

    Loe edasi...

  • Kuressaare politseijaoskond avalikustas Saare maakonna esimese poolaasta kuritegevuse statistika. Arvud näitavad kuritegude arvu kasvu, kuid elanikkonnale kinnitab politsei lohutuseks: võrreldes varasemate aastatega on kuritegevuse kasvutempo aeglustunud.

    Politsei: kuritegevus maakonnas kasvab väiksemas tempos

    Kuressaare politseijaoskond avalikustas Saare maakonna esimese poolaasta kuritegevuse statistika. Arvud näitavad kuritegude arvu kasvu, kuid elanikkonnale kinnitab politsei lohutuseks: võrreldes varasemate aastatega on kuritegevuse kasvutempo aeglustunud.

    Loe edasi...

  • Saaremaa ooperipäevade tõmbenumber, American Black Opera Broadway etendus “Porgy ja Bess” meelitas kohale hulga rahvast, nii lähemalt kui kaugemalt. Pileteid muretseti soodusmüügi ajal juba varakevadel ning broneeriti varakult praamipileteid.

    “Porgy ja Bess” tõid täismaja (5)

    Saaremaa ooperipäevade tõmbenumber, American Black Opera Broadway etendus “Porgy ja Bess” meelitas kohale hulga rahvast, nii lähemalt kui kaugemalt. Pileteid muretseti soodusmüügi ajal juba varakevadel ning broneeriti varakult praamipileteid.

    Loe edasi...

  • Paljud Oma Saare lugejad on kurtnud, et saarte vahelistel praamidel on kõrged toitude ja jookide hinnad ning kehvavõitu teenindus. Miks saab praamil tassi kohvi poe kohvipaki hinnaga ja miks küsitakse kiluvõileiva eest hingehinda, rääkis Oma Saarele Väinamere Teenindus AS juhataja Jaak Põldma.

    Kohvikute perenaised määravad parvlaeval kohvi ja võileiva hinna (13)

    Paljud Oma Saare lugejad on kurtnud, et saarte vahelistel praamidel on kõrged toitude ja jookide hinnad ning kehvavõitu teenindus. Miks saab praamil tassi kohvi poe kohvipaki hinnaga ja miks küsitakse kiluvõileiva eest hingehinda, rääkis Oma Saarele Väinamere Teenindus AS juhataja Jaak Põldma.

    Loe edasi...

1 - 212