Kas ehitamegi linnriiki (8)

Kas ehitamegi linnriiki

 

Euroopa Parlamendi ja Oma Saare konverentsil arutusel olnud teema

Maal rahvaarv väheneb, välja arvatud linnade lähiümbruses. Inimeste eluiga tõuseb, meditsiin areneb ja nii tekibki olukord, kus elanikkond väheneb just noorte arvelt. Sellele aitavad kaasa nii noorte inimeste mujale tööle ja elama asumine kui vähene sündivus.

Hädad algavad noorte lahkumisest

Kuna paljud ei leia kodu lähedalt tasuvat tööd, siis minnakse kaugemale. Sellega kaasneb sageli nähtus, kus pereisa leiab sobivama elupaiga kusagil suurlinna mõjutsoonis ja mõne aja pärast viib pere sinna järele. Pere seisukohalt on see muidugi parem variant, kui see, et lahku minnakse, mida paraku ka esineb. Mõlemal juhul kaotab vald oma noored pered ja head maksumaksjad.

Valla suhtes ei ole hea variant seegi, kui pere elab küll kohapeal, aga pereisa töötab välismaal. Enim on omavalitsused kannatanud Soome tööleminejate pärast. Ühel hetkel saabub valda teade, et näiteks 10 või 15 inimest on kantud Soome elanike registrisse. Seega kaovad vallale tulu toonud maksumaksjad. Pere aga tarbib valla haridus-, kultuuri- sotsiaal- või muud teenust. Kui laste ema ei tööta, siis sellelt perelt vallale midagi ei laeku.

Sama probleem on valimiste aastalgi, kui kohapealse volikogu kandideerijate hulka ei saa võtta neid inimesi, sest registrijärgselt ei ela nad kohapeal. Samas ei saa nad ka valida. Mis sel juhul valimiste eel ja järel toimuma hakkab?

Kust võtta vajalikku kompetentsi

Valimisnimekirjades saavad väikeses vallas suurema toetuse need kandideerijad, kellel suurem suguvõsa või sõpruskond seljataga. Nii võivad volikokku saada traktorit omav külamees, kes naabreid abistab või juba Nõukogude ajal pensionile jäänud vanake, kes veel mäletab end suur arvamusliider olevat. Kui palju nad suudavad volikogu liikmena seadusi järgida, on iseasi.

Loomulikult on nende hulgas igati hakkajaid, kuid just tublimad ei soovi volikogu töös osaleda, sest palju on muud tegemist. Kui volikogu liige pole aga võimeline endale selgeks tegema kõige elementaarsemat seadust, siis millise kvaliteediga saab vallaelu korraldamine üldse olla? Mitmed volikogude komisjonid on aga nime pärast, sisuline töö puudub, sest puudub kompetents.

Eriti torkab volikogudes ebakompetentsus silma revisjonikomisjonides, sest üldjuhul antakse selle tegevus n-ö opositsiooni kätte. Seega kasutatakse komisjoni ka ärategemiseks. Näite toon kas või sellise, kus revisjonikomisjon on arvanud, et valla eelarve on sama, mis valla pangakonto ja oli revisjoniakti märkinud suurima puudusena selle, et valla arvel aastavahetuse seisuga raha oli.

Revisjon leidis, et kuna pangajääk uusaasta ööl on olemas, siis on vallavalitsus eelarve täitmata jätnud. Või teisalt: kui revisjon on kompetentne ja toobki mõne tõsise puuduse välja, lahendab koalitsioon olukorra jõupositsioonilt oma valitsuse kasuks tagantjärele. Mis sisekontrolli toimimisest siis saab üldse juttu olla?

Spetsialistide põud

Siinkohal ei tahaks rääkida mitte üksnes vallaametnikest, vaid ka näiteks koolide ja lasteaedade hädadest. Ega ikka juhuslikku inimest saa panna kooli aineõpetajaks või lasteaeda kasvatajaks. Need alad vajavad pedagoogilist kõrgharidust. Kohalikust hobisportlasest kehalise kasvatuse õpetaja ei saa täie eest väljas olla.

Parem on seis kultuuritöötajatega, sest nendel aladel töötavad vist kõige suurema missioonitundega inimesed. Aga kui kaua võib väikese palga eest missiooni tunnetada?

Juhtide põud isegi partei nimekirjade puhul

Üldjuhul teatakse, et juhiomadustega inimesi saab rakendada erinevatel positsioonidel. Järjest laiemalt on levimas “import valla juhtide” kasutamine. See tähendab, et mingi nimekiri küll valimised võidab, aga endi hulgast pole vallavanemat võtta. Valimisnimekirjaga aga selleks välja minnaksegi, et täidesaatev võim ja sellega kaasnev vastutus võtta.

Kui vallavanem väljast saadud, kollitab edasi ametnike põud. Peaspetsialistidki tuuakse mujalt. Sellega kaasneb kohe kõrgema palga nõue ja transpordikulude hüvitamine. Tihti “kullatakse” mujalt tulnu üle, kohalikule lasteaia kasvatajale või kultuuritöötajale aga palgaraha ei jätku. See tekitab aga omakorda volikogu tasandil pingeid. Kui aga nii vallavanem kui peaspetsialistid on mujalt, siis pannakse kokku ka “import vallavalitsus” ehk tekib olukord, kus valla tegelik juhtimine on mujalt tulnute käes.

Erakondade huvi väike

Erakondlike nimekirjade puhul väikestes valdades lüüakse “lokku” kaks korda: esimene kord, kui meedias kiideldakse, et erakond see ja see kandideerib näiteks 169 omavalitsuses. Teist korda siis, kui kõlab kiidulaul, et me osaleme volikogude töös või oleme koalitsioonis. Tähelepanu tõmbub linnadele, kus võimu enda käeshoidmine on primaarne, maal kaovad volikogus igasugu erakondlikud piirid. Otsustamist hakkab mõjutama asjaolu, kelle huvides peab otsustama ja keda arutlusel olev teema isiklikult puudutab. Hääletamise tulemust volikogus on mõnel puhul isegi raske ette prognoosida.

Alla 3000 elanikuga vallal on tulubaas selgelt väike. Hädavajaduste rahuldamiseks suureneb laenukoormus, seega varsti kaovad ka võimalused projektide omaosaluse panustamiseks. Olematu regionaalpoliitika tõttu lükkab riik väikesed omavalitsused oma programmidest välja. Kusagil on lasteaias 30 last, teisal aga juba ainuüksi 1000 järjekorras. Pole raske arvata, kummas asub riigikogu valimiste ajal suurem valijaskond ja kellele raha antakse.

Kogukonnad ja seltsitegevus

Kohaliku kultuuri ja traditsioonide hoidmisel on väga suur roll seltsidel. Kus need toimivad, on ka arendustegevusel paremad tulemused. Seltsid on vallavalitsusele head partnerid kohaliku elu korraldamisel ja vajaduste väljaselgitamisel.

Saaremaal üldjuhul elumajad päris tühjaks ei jää, saavad kellelegi suvekodudeks. Elava seltsitegevusega piirkondades saavad suvitajad paljude ürituste sponsoriks, mõni registreerib end vallaelanikuks ja aitab igati muul viisil elu arendamisele kaasa. Vastutasuks saavad nad külakogukonnalt turvatunde, sest ka nende äraolekul hoitakse suvilatel silm peal.

Kuidas edasi

Aeg on halduskorralduses edasi liikuda, sest paljud seni riigi poolt toiminud elualad on muutuste äärel. Kas või ühistranspordi ümberkorraldamise tõttu. Need ja paljud teisedki ülesanded nihkuvad tahes-tahtmata vallale. Aeg oleks viia läbi tõsine analüüs maakonna haridusasutuste teemal, sest kolme aasta pärast oleme laste arvu vähesuse tõttu jälle imestunud ja kirume riiki, kes ei anna koolidele piisavalt raha.

Transpordikorraldus tuleb selgelt viia paralleeli haridusvõrgu toimimisega. Maal jääb väheks sellest, kui on küll enam-vähem toimiv alg- või põhikool, aga lastel puudub elementaarnegi võimalus saada huviharidust. Sotsiaalhoolekanne aga peaks kohapeal hoopis oma teenuseid laiendama. Kohapeal tuntakse kõige rohkem nii inimest kui tema vajadusi ja osatakse teenus viia just õige abivajajani. Rohkem peavad omavalitsused saama kaasa rääkida ka riigi jõustruktuuride tegevuse kavandamisel, et me ühel päeval ei leia, et olemas pole ei politseinikku ega päästjat.

Kohaliku halduse toimimine kohapeal vajab raha ja kompetentsi. Kui me kohe ümberkorraldustega ei alusta, siis saamegi aastate pärast valmis oma linnriigi, mille ümber on tühermaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)