Sillata võib Saaremaast saada reservaat (33)

Sillata võib Saaremaast saada reservaat

UNISTUSTE SILD: Ehkki saare ja mandrivahelise püsiühenduse projekti on maetud miljoneid kroone, on sillauuringutega mindud liigagi sügavuti ning asjaajamist takistab bürokraatia.

Püsiühenduse teemal on avalikkus arutlusi pidanud juba aastaid. Praeguseks on valminud mitmed keskkonna- ja majandusuuringud. Praktiliselt igal aastal käivitatakse aga jälle mõni Saaremaa püsiühendusega seotud uuring. Kas neid analüüse ei ole juba piisavalt, küsis Oma Saar hinnangut teemaga seotud inimeste käest.

Endine Saare maavanema kohusetäitja Hans Teiv rääkis Oma Saarele, et kunagi tehtud saarlaste küsitlused püsiühenduse teemal olid väga vajalikud, sest nad andsid julgust ja indu püsiühenduse teemat edasi ajada. “Siiski pole need küsitlused tänaseks enam piisavad,” arvas Teiv. Tema meelest peab püsiühenduse küsimusse kaasama erinevaid sidusrühmi, küsima arvamust mitte ainult saarlaste ja mandrilaste käest, kes saarel tihti käivad, vaid ka teiste piirkondade inimeste käest.

Teivi sõnul ei puuduta Saaremaa püsiühendus vaid saarlasi – see on kogu riigi jaoks oluline küsimus. “Inimesed on tihti küsinud, et kuna tuleb aeg, kui sõna otseses mõttes labidas maa sisse lüüakse ja hakatakse silda ehitama,” meenutas Teiv ja selgitas, et keeruliste planeerimis- ja hindamisprotsesside taha on püsiühendus praegu kinni jäänud. Teiv leiab, et võib-olla siiski hakatakse taas ka tunnelivarianti kaaluma, kuigi maksumuse tõttu on see arutlusest välja jäetud. “Isiklikult arvan, et püsiühendus Saaremaaga tuleb nii või naa,” märkis Teiv. Tema meelest oleks õige, kui selle küsimusega tegeleks eraldi asutus.

Teiv silla asjus enam tähtaegu pakkuda ei julgenud. “Alles lõppes ju üks meie poolt pakutud tähtaeg,” nentis Teiv. “Mäletan veel, kui arutasime, et ei tahaks seda silla avamist päris aasta alguses teha, sest siis on veel külm,” ütles ta. Tema arvates tundub 2015. aasta püsiühenduse saamiseks siiski ebareaalne. “Ühenduses mandriga toimub praamiliikluses kvalitatiivne muutus,” selgitas ta. Ka see mõjutab kindlasti tasuvusanalüüsi tulemusi, ilmselt on sild pärast seda vähem tasuvam. “Loodan, et aastaks 2020 sild siiski on olemas,” teatas Teiv.

Riigikogu liige Tarmo Kõuts ütles, et tundub, et sillauuringutega on mindud väga sügavuti. “Teatud standardsed toimingud ja uuringud on küll ette nähtud,” arvas Kõuts ja lisas, et sellepärast tehakse neid uuringuid praegu nii palju. “Lõpuks sellest otsusest võidavad või kaotavad nagunii kõik,” märkis ta. Tema sõnul on sillaküsimus kindlasti väga oluline, sest mõjutab nii saare rahva elu ja olu, kuid kindlasti ei saa küsimata jätta ka teiste inimeste käest. “Riigil on ju üks rahakott – saar-lased võtaksid laenu kõikide eesti elanike eest,” mainis Kõuts ja lisas, et viisakas oleks teiste käest ka küsida.

Tema meelest on Saaremaa eraldatus andnud negatiivseid märke juba aastakümneid tagasi. “Paljud saare noored tunnetavad ääremaa sündroomi,” selgitas Tarmo Kõuts. “Kui tahad minna näiteks Estoniasse ooperit vaatama, pead selleks kaks päeva aega varuma,” ütles Kõuts. Selles küsimuses peab lähtuma saarlaste huvidest. “Mulle tundub, et sillata elu Saaremaal paremaks ei lähe,” kommenteeris ta.

Kõuts leiab, et praamiühendus peab siiski jääma. Tema hinnangul eelistab alati teatud protsent inimesi praamiliiklust. “Leian, et iga ühenduse puhul on olemas mõju keskkonnale, olgu see siis praamiliiklus, sild või tunnel,” mainis Kõuts ja lisas, et tundub, et keskkonnamõjud on kergelt ülepingutatud, seda just silla puhul. “Ma kardan, et kui silda ei tehta, on Saaremaa mõne aja pärast nagu reservaat, kus Vigala-Sass lööb trummi ja teised käivad seda vaatamas,” arvas riigikogulane.

Endine Saare maavanem ja praegune Kihelkonna vallavanem Jüri Saar märkis, et kuna tema on oli uuringute alguse juures, on ta praeguseks kurb ja nördinud. “Ma ei kujutanud ette, et nii palju erinevaid uuringuid peab ära tegema,” ütles Saar. Ta leidis, et silla ehitamine ja sellega seonduvad küsimused on ikka mõne aasta küsimus. “Prognoosisin siis, et sild saab valmis aastal 2008–2009,” meenutas Saar ja lisas, et kõik prognoosid on luhta läinud. Tema meelest on see selge, et sild tuleb ju nagunii ühel või teisel ajal. “Nüüd on ainult asi selles, mis põlvkond selle silla ära teeb,” arvas ta.

“Kui vaadata arengut, siis Saaremaa vajab püsiühendust mandriga,” rääkis Jüri Saar. Tema sõnul on Eestis saari küll ja küll, kuhu kunagi ei tule ühtegi silda. Tema meelest on Saaremaal elu intensiivsem ja sellepärast, et see siin ka püsiks, on püsiühendust vaja. “Praamitasu tõuseb jätkuvalt, sild on igal juhul mõttekam pikemas perspektiivis,” arvas Saar ning leidis, et kui inimene tahab nostalgitseda ja praamiga sõita, siis saab igal ajal minna Rootsi, Soome, mõnele muule Eesti saarele.

Jüri Saare meelest on praegu sild jäänud bürokraatia taha. Tema arvates on selles küsimuses praegu ujuvad tähtajad ja keegi otseselt selle eest ei vastuta. Saar leiab, et asi peab olema konkreetne: konkreetsed vastused, uuringud, tähtajad. “Mitte nii, et tehakse pool aastat uuringut, komisjon saab pärast seda kokku ja asi jääb jälle seisma,” ütles Saar. Tema meelest oleneb asjade käik ka sellest, kuidas me tahame nendest uuringutest rääkida. “Igal juhul udu võib alati ajada,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)