Piirivalvurid täidavad Ruhnus politsei ülesandeid

Läinud reedel käisid Ruhnus Lääne politseiprefektuuri ja Lääne piirivalvepiirkonna juhid eesotsas politseiprefekt Priit Suve ja piirkonnaülem Alvar Vallauga, teatas Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vaneminspektor Kaja Kukk Oma Saarele.

Ruhnu saarel tutvuti piirivalve lennusalga kopteri ja selle meeskonnaga, vaadati üle Ruhnu piirivalvekordoni töö- ja olmetingimused. “Praeguseks on kujunenud olukord, kus alaliselt on saarel nn jõustruktuuridest esindatud piirivalve,” rääkis Kukk, kelle sõnul tegelevad Ruhnus piirivalvurid nii merepääste kui ka -valve küsimustega.

“Vajadusel tullakse toime ka inimeste otsingutega, aga vähemtähtsad ei ole ka osaliselt politsei ja päästetöötajate funktsioonide täitmine,” märkis vaneminspektor, kelle sõnul käib vajadusel saares siiski ka politseiametnik, kuid peamiste selle valdkonna jooksvate küsimustega tegelevad kogukonda sulandunud piirivalvurid.

Nii tuleb piirivalvuritel olla ka ühteaegu nii korrakaitsja kui ka nõustaja. “Näiteks oli juhus, kus alaealised näppasid masinakütust, aga pahategu ei jäänud saladuseks ning peagi oldi pikanäpumeestel jälil – järgnenud vestlus andis loodetavasti tulemusi ning poisikesed kahetsesid oma tegu ja on pärast seda viisakalt käitunud,” tõi Kukk näite, lisades, et piirivalvuritest on tänu nende kasutuses olevale tehnikale abi ka tuleohutuse seisukohalt – kaamerate vahendusel ei jää saarel tõusev suits märkamata ja kiiresti kontrollitakse, kust see tuleb. “Umbes 70 protsenti väikesaarest on kaetud metsaga ning kahjutule puhkemisel on üsna suur oht, et kogu saar põleb puhtaks,” tõdes Kukk.

Kohalolek hädavajalik

Jõustruktuuride juhid kohtusid Ruhnus ka vallavanem Aare Sünteriga. “Vallavanem kõneles meretaguse valla arenguperspektiividest ning seda ennekõike seonduvalt turvalisuse poole pealt,” rääkis Kukk, kelle sõnul tõdenud Sünter, et jõustruktuuride kohalolek saarel on hädavajalik.

Sünteri sõnul suudavad enamuse avaliku korra tagamise küsimusi lahendada piirivalvurid – mehed tunnevad väga hästi kohalikke olusid ja inimesi ning eks vormgi mõjub distsiplineerivalt. Kui vallas on inimesi kuuekümne ringis, siis suvel elanikkond puhkajate arvelt kolme-neljakordistub ning vormis meestelgi on tööpõld laiem – keda vaja suunata selleks lubatud kohta telkima, kellele meelde tuletada, kus ja kuidas tuld tohib teha, keda lihtsalt korrale kutsuda jms.

“Juttu kokku võttes jõuti selleni, et kui erinevate ametiasutuste esindatus ei ole väiksemates kohtades mõeldav ega võimalik, siis peab mõtlema teistele lahendustele. Ruhnu elanikel on vedanud, et piirivalvurid saarel asuvad ning riik nende näol esindatud on. Seda juba kas või selle pärast, et eraldatud kanti kaugemalt kohalejõudmine on keerukas ja tihtipeale ilmataadi meelevallas, on aga probleeme, millesse sekkumine ja lahenduse leidmine on ajakriitilise tähendusega, viivitamist ei kannata,” märkis Kukk. 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 12 korda, sh täna 1)