Viimane ennesõjaaegne Kuressaare linnapea Johannes Perens

Viimane ennesõjaaegne Kuressaare linnapea Johannes Perens

Johannes Perens (1906-1941).

“Viimane Nõukogude okupatsiooni eelne linnapea Johannes Perens oli väga edumeelne mees,” ütles praegune Kuressaare linnavolikogu liige, ajaloolane Bruno Pao, kes on ka seda meelt, et tegemist oli meeriga, kelle teened on linnale sedavõrd olulised, et tema mälestust peaks eriliselt jäädvustama.

“Perens oli aatemees ja pühendunud oma riigi teenimisele,” märkis Pao, kelle sõnul oli 1934-1940 linna juhtinud Perens sirge seljaga mees, kes suutis oma ideed ellu viia. “Perens alustas Kuressaare haigla praeguse vana osa rajamist ning algkoolihoone ehitamist Garnisoni tänavale,” rääkis Pao. Ajaloolase hinnangul tehti just Perensi “valitsemise” ajal ära Kuressaares suur töö heakorra alal – pöörati tähelepanu puhtusele ning seati üles viitasid.

“Ta oli üks väheseid toonaseid kõrgharidusega omavalitsustegelasi Saaremaal,” teadis Pao, lisades, et Perens oli pärit väga edumeelsest perest, kus haridust kõrgelt hinnati.

1938. aasta 21. veebruari Meie Maa kirjutab Johannes Perensist, kes toona kandideeris Rahvuskogu liikmeks. Ajaleht märgib, et 26. septembril 1906 Torgu valla Kaavi külas talupidajate pojana sündinud Perens sai alghariduse Torgu kihelkonnakoolis. “Saaremaa Eesti Ühisgümnaasiumi lõpetas Perens 1925. aastal ning sama aasta sügisel valiti ta Torgu valla Lõopõllu Algkooli õpetajaks, kus töötas kuni jaanuarini 1927, mil astus õpetajaametist tagasi ning läks õppima Tartu Ülikooli,”
Ülikoolis õppimise kõrval töötas Perens Meie Maa andmeil Tartu linnavalitsuses ametnikuna, ajalehtede kaastöölisena ja haridusliidu ülesandel kõnelejana haridusnädalate puhul. Kaitseväes teenis ta sundaega 1929-1930. Selle järel asus tööle Saaremaale selleaegse põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate erakonna sekretäriks. Perens töötas agaralt põllupidajate erakondade ühinemise nimel.

1932. aastal valiti Perens Riigikogu liikmeks ühinenud põllumeeste nimekirjas. Riigikogu töö ajal oli Riigikogu üldkomisjoni liige.
1934. aasta juulis nimetati Perens Kuressaare linnapea ajutiseks kohusetäitjaks ning linnapeaks valiti ta sama aasta augustis. 1936. aastal valiti ta Rahvuskogu liikmeks ning 1938-40 kuulus Riigivolikogusse.

Perens oli aktiivne tegelane kohalikes seltsides ja ühingutes. Nii oli ta vabatahtliku tuletõrje ühingu ja Saaremaa Lastekaitse Liidu esimees, lauljate liidu Saaremaa osakonna esimees, Isamaaliidu Kuressaare osakonna esimees, Kuressaare apostliku õigeusu kiriku nõukogu liige, Noorte Kotkaste Kuressaare Malevkonna vanem, Kaitseliidu Saaremaa Maleva juhatuse liige jne. Tegevuse eest Kaitseliidus annetati talle Kotkaristi V klassi teenetemärk ning Naiskodukaitse teenetemärk.

Arreteeriti Kuressaares 19. aprillil 1941, suri vangistuses 25. detsembril samal aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)