Teadlased: Šotimaa kuninganna Mary Stuart oli abielurikkuja, liiderlik ja valelik naisterahvas

Suurbritannias teostati küllaltki intrigeeriv meditsiini ajaloole pühendatud uuring. Selle käigus on teadlased välja käinud hüpoteesi, et Inglismaa kuulsa kuninganna Elisabeth I (valitses 1558-1603) nõbu Mary Stuart (eluaastad 1542-1587) mõtles välja loo oma röövimisest ja vägistamisest ning seda eesmärgil, et õigustada oma kolmandat abielu krahv James Hepburniga (1534-1578).

Teadlased loodavad, et hiljuti päevavalgele tulnud uued andmed võimaldavad anda selgituse veidi enam kui 400 aastat tagasi aset leidnud kuningliku kõrguse hukkamise loole, mis tänaseni on paljuski varjatud saladuselooriga.

Selgus, et Mary Stuart polnud sugugi niivõrd vooruslik ja ebaõiglaselt hukatud katoliiklik kuninganna, nagu teda tavaliselt on kujutatud maali- ja filmikunstis. Tegelikult olevat ta olnud – nii vähemalt väidavad briti teadlased – kombelõdva, valeliku ja liiderliku naisterahva ehtsaks kehastuseks. Kuid Mary Stuarti erakordne ilu ja seksuaalsus olevat teadlaste arvates andnud kuninganna Elisabeth I täiendava motiivi panna oma nõbu trellide taha ja lasta tal pea maha raiuda.

Briti teadlaste uurimistöö toetub Mary nõuandja ja sekretäri Claude Nau kirjavahetusele. Sellest kirjavahetusest ilmneb, et 1567. aasta 24. juulil olevat Mary Stuart, kes kandis kaksikuid, Loch Leveni lossis (Kinrossi krahvkond Šotimaal) üle elanud nurisünnituse. Informatsiooni katkenud raseduse kohta napib, kuid on teada, et 1567. aasta mais, s.o vaid 12 nädalat pärast Mary teise abikaasa Lord Darnley (1545-1567) mõrvamist, abiellus Šotimaa kuninganna James Hepburniga, Bothwelli IV krahviga, kes – nii vähemalt väidavad mõned ajaloolised allikad – oli sama aasta aprillis Mary röövinud, Dunbari kindluses teda seksuaalselt teotanud ning vägistanud.

Hiljem kuninganna Mary aga väitis, et ta rasestati kohe pärast pulmi (s.o 1567. aasta mais), kuid kaasaja spetsialistid on seisukohal, et see pole võimalik.

Skeptikust teadlane

Uurimistöös, mis ilmus ajakirjas Journal of Family Planning and Reproductive Healthcare, väidab meditsiiniajaloolane Lesley Smith: selleks, et määratleda, kas nurisünnitusel eraldunud embrüo peidab endas kaksikuid, on vaja kaasaegseid mikroskoope ja see eeldab tänapäeva meditsiiniteadmiste taset. Kuid Claude Nau kirjavahetusest, kus on tsiteeritud Mary sõnu, ju ilmneb, et nurisünnituse ajal oli Šotimaa kuninganna vaid raseduse 7. nädalal.

Teadlane jätkab: kui oletada, et kaksikute eostamine leidis aset tõepoolest vägistamise ajal, siis oleks see olnud “hämmastav kokkulangevus”. Kuid ka sellisel juhul oleks loote vanuseks olnud maksimaalselt 12 nädalat ja vaevalt oleks tolle aja spetsialistidel ka siis õnnestunud identifitseerida, et tegu oli kaksikutega.

Lesley Smith kirjutab: “Palju tõepärasem on oletus, et kuninganna Maryl oli krahv Bothwelliga armusuhe, mille tagajärjel ta rasestus. Kuid lugu röövimisest ja vägistamisest mõeldi välja selleks, et õigustada Mary rasestumist ajal, mil ta teine abikaasa (s.o Lord Darnley – toim) veel elas.”
Nagu paljud ajaloolased, nii on ka Lesley Smith veendunud, et Mary Stuart ja ta armuke krahv Bothwell olid osalised Lord Darnley mõrvamisel. Lord Darnley, kes on ajalukku jäänud küllaltki vastuolulise isiksusena, kägistati Edinburghis vaid 19 nädalat pärast seda, kui ta oli Mary Stuartiga abiellu astunud.

Tookord oli Bothwell peamine kahtlusalune, kuid kohus, mida paljud ajaloolased peavad fiktiivseks, langetas kiiresti õigeksmõistva otsuse.
Kogu Euroopa jaoks ohtlik?

Ajaloolane Lesley Smith väidab, et tema uurimistöö võimaldab selgitada vaenulikkust, mis valitses Inglismaa kuninganna Elisabeth I ja Mary Stuarti vahel.

“Mary oli väga kütkestava ja seksuaalse väljanägemisega … Tõenäoliselt oli Elisabeth I seisukohal, et tema seksikas nõbu on talle ohtlik ja tõeliseks lõksuks meestele.

Kuid huvitav on veel fakt, et kui Mary oli vangistuses, siis ei teinud ükski katoliiklik riik katset teda vabastada. Võib oletada, et ka välismaal arvati, et sellest naisest oleks parem vabaneda.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 158 korda, sh täna 1)