Tänulik koolimeenutus Saaremaa Ühisgümnaasiumist

Tänulik koolimeenutus Saaremaa Ühisgümnaasiumist

 

“Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled…”-meenub eriline ootusärev tunne täna 56 aastat tagasi, kui peatselt, juba 1.septembril ootas meid ees pika koolitee alguse esimene klass. Kellele tollases Kingissepa keskkoolis, kellele Mustjala, Kihelkonna, Lümanda või mõnes väiksemaski koolis üle Saaremaa.

Täna kangastub 45 aasta tagune mälestuspilt ajast, mil me ellu astusime: oma arust teadmistest pungil, sihid silme ees, marssalikepike paunas.
XI b klassis oli meid 31 noort inimest: 21 tüdrukut ja 10 poissi. Oleme kuulsa minevikuga Saaremaa Ühisgümnaasiumi 45. lend – mis sellest, et lõputunnistuse järgi lõpetasime 1963. aastal Kingissepa nimelise Keskkooli. Ega nimi meest ei riku! Meist paljude emad ja isad, õed ja vennad olid samas koolis käinud, meist paljude oma lapsed ja lapselapsedki selle kooli lõpetanud või kohe-kohe lõpetamas.

Elab rahvas, elab kool. Muidugi nõuab aeg oma: täna langetame pea kallite klassikaaslaste Vilma, Meeta, Aavo ja Valduri mälestamiseks.
Memento mori – pea meeles surma, kuid rõõmusta, kuni elad!

Koolimaja – elutee sümbol

Koolimaja on inimese eluteel sümboli väärtusega. Armsast kodusest koolimajast 21. juuni (praegu Garnisoni) tänavas kolisime 1961. aastal uude majja, mille avamisel esitas Joosep Aaviku poolt selleks loodud laulu “Koolimaja” meie klassi hõbehäälne solist Raili.

Kool on noore inimese elu vundament; siit oleme saanud teadmised, eluhoiaku ja hingesoojuse, leidnud esimese armastuse ja tõelise sõpruse tunded. Aeg ei pisenda nende väärtust, vaid aina süvendab.

Küllap tänases vestlusringis kerib jutt ka meie klassikaaslaste kordaminekutele, mis oma kaalult ületasid kooli ja isegi kodusaare piirid ning mille üle oleme ühiselt uhked. Evi nimele kuulub seni ületamatuks osutuv Saaremaa kettaheiterekord 42,72 m, millel vanust juba 45 aastat ja mis omal ajal oli aastakümneid ka Eesti noorterekord. Teine näide: paar aastat tagasi tunnistati Mustjala valla tuntuimaks sportlaseks läbi ajaloo meie klassi Mihail ehk Mika, kelle poeg on kuulunud Eesti kergejõustikukoondisse ja tütrepoeg tulnud vanaisa juhendamisel Euroopa ja maailmameistriks jõutõstmises.

Heldimusega meenutame täna omaaegseid õpetajaid. Ei unune klassijuhataja Aino Mikkor, kes Kohtla-Järvelt pärit noore matemaatikaõpetajana Saaremaale oma esimesele töökohale suunati. Kes pakitses elurõõmust, kes ka igavana tunduvas tunnis leidis huumorisoone ja kelle improviseerivat ainekäsitlust oli huvitav jälgida ka neil, kes ainet eriti ei jaganudki. Meiega vastastikust kiindumust jaganud klassijuhataja lahkus koos meie lõpuklassi ellusaatmisega Saaremaalt.

Ei unune tark ja nõudlik, aga oma õpilaste ükskõik, milliste saavutuste ja eneseületamise üle tõeliselt rõõmustanud keemiaõpetaja ja paralleelklassi juhataja Alviine Viikov, kes julges juba 1960-ndate aastate algusaastail rääkida tõtt Tartu pommitamisest 1943. ja 1944.aastal Nõukogude lennuväe poolt. Meie tänast kokkutulekut jääb tänutundes meenutama lillekimbuke nende suure tähega Õpetaja Aino hauakääpale Tallinnas Rahumäel ning Õpetaja Alviine viimses puhkepaigas Tartus Uus-Jaani kalmistul. Me täname ka kõiki teisi õpetajaid – tarku ja mõistvaid, alati inimlikult väärikaid.

Oleme hea haridusega

Meil on hästi läinud. Ühed on jõudnud kaugele, teised veel kaugemale. Mõnel on vähem vedanud, kuid kõigil on elus väärikas koht. Omaaegsetest poistest ja plikadest on saanud isad-emad, vanaisad- ja vanaemad. Paljud peavad pensionipõlve, vapramad pingutavad edasi. Me ei kurda oma lapsepõlve ja raskete aegade üle, ei kiru valitsust ega rahanappust. Oleme ellu jäänud ja elame edasi.

45 aastat on pikk aeg, on lühike aeg. Siin me oleme, juuksed hallid, kuid hingelt noored. Me ei unusta oma kooli, õpetajaid ega üksteist. Praegustele õpilastele ütleme: “Kui läheb hästi, kirjutage see oma õpetajate arvele, kui kehvasti, püüdke leida vigu endis. Olge töökad ja loovad, sallivad ja põhimõttekindlad, neid omadusi läheb elus vaja.”

Ühisgümnaasiumi juhtkonnale ja õpetajatele jagame tänu selle eest, et meie kool on kogu aeg esinenud silmapaistvate tulemustega paljudel aladel, aineolümpiaadidel ja spordivõistlustel. Me elame teile kaasa ja soovime jätkuvalt edu kogu kooliperele.

Lõpetuseks tsiteerin meie kooli hümni (autorid Kadri Leppik ja Imre Sooäär): Siis kui õitsemas sirel või koltumas pärnapuu, isade visadus veres on kutse, on pärituul.

Kuhu ka pagenud oled, tee tagasi siia sind toob,
Su meeletu poisiea lõimed loob.

Taaskohtumiseni viie aasta pärast!

Adik Sepp
SÜG, 45. lennu vilistlane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)