Soomlased ostavad Saaremaalt ebaseaduslikult vähke (2)

Soomlased ostavad Saaremaalt ebaseaduslikult vähke

KÕIK MÜÜGIKS: Soomlased ei hooli Saaremaal kehtivatest püügikeeldudest, vaid ostavad tulevateks vähipidustusteks siinseid jõevähke kokku.

Kuigi Saaremaal on vähipüük keelatud, ei huvita see vähi-maiaid soomlasi. Keskkonnatöötajate mitteametlikel andmeil maksavad põhjanaabrid suuri summasid, et siit jõevähke saada.

Oma Saarele teadaolevalt ostavad soomlased vähke kokku nii massiliselt, et Saaremaa vähivarud võivad seetõttu hoopis kaduda. Keskkonnaspetsialistid antud teemat väga meelsalt kommenteerida ei tahtnud, kuid ütlesid, et olukord on tõesti tõsine.

Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus sõnas, et kui varasematel aastatel saadi vähipüügihooajal püügilubadega jõest kusagil 10 – 12 000 vähki, siis soomlased ostavad praegu niiöelda külajuttude järgi aga umbes 50 000. „Siit võib igaüks ise mõelda, kuidas need vähid saadud on,“ ütles Ärmus.

Ärmuse sõnul käivad soomlased Saaremaalt vähke kokku ostmas, kuna neil endal tegi vähikatk laastava töö. Soome veekogudes on tema andmeil signaalvähki, kuid väärtuslikumat jõevähki neil pole. Ärmuse hinnangul on jõevähi hind signaalvähi omast kaks-kolm korda suurem. Tema sõnul olla ühe jõevähi müügihind kuulduste põhjal 25-30 krooni tükk.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo vaneminspektor Aare Aaviku arvates võib aga soomlastele müüdavate vähkide tükihind olla lausa 45 krooni.

Peagi algavad soomlastel suured vähipidustused ning keskkonnaspetsialistide arvates just selleks nii palju vähke kokku ostetaksegi.

Vähid tõsises ohus

Aare Aaviku sõnul ei hooli püügikeelu eiravad inimesed muust kui rahast. Küsimusele, kas katku ja salapüügi tulemusena võib Saaremaa hoopis ilma vähkideta jääda, vastas Aavik: „Arvata võib.“

Jaan Ärmuse sõnul tekitab müügiks püüdmise puhul muret ka see, et suuremad vähid valitakse välja, aga väiksemad, mis müügiks ei kõlba, visatakse hooletult põõsa alla. „Vette neid enam keegi viima ei hakka,“ selgitas Ärmus. Tema hinnangul algab selline püük igal aastal maikuus.
Mida teha, et olukorda parandada?

Ärmuse arvates on vaja karmimaid keeldusid ja reguleerimist. Aaviku sõnul teostab keskkonnainspektsioon plaanipärast kontrolli ning kui neil on vastavaid andmeid, minnakse kontrollima. Sel aastal ühtki salapüüdjat tema sõnul aga trahvitud ei ole.

Ärmus soovis veekogude omanikele aga südamele panna, et nad oma valdustel paremini silma peal hoiaksid. Tema hinangul on need kogused, mis kohalikud enda jaoks püüavad, väikesed. Probleem olevatki müügiks püütud vähkidega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 194 korda, sh täna 1)