Maakonna ettevõtlus esimesel iseseisvusajal – Ameerikalik ettevõtja Vassili Kolk

Maakonna ettevõtlus esimesel iseseisvusajal – Ameerikalik ettevõtja Vassili Kolk

ÄRIKAASLASED: Vaiko Keskkütted V. Kolk & Ko töölised 1939. aastal. Vassili Kolk (istub esiplaanil), Viktor Agar, Timofei Armas, Eegon Isok.

Tänases lehes ilmub esimene osa väikesest ajaloolisest sarjast, mis pajatab ettevõtlusest ja ärielust Saare maakonnas meie riigi esimesel iseseisvusajal. Lugude autor on Saaremaa muuseumi teadur PRIIT KIVI.
Saaremaa Muuseum omandas hiljaaegu arvestatava kogu dokumente, fotosid, ajalehti, ajakirju ja raamatuid. Kõik see on kuulunud Muhus Päelda külas Saadu-Jaani vabadikutalus sündinud tuntud rahvaluulekogujale Vassili Kolgile
(08.05.1899–25.11.1960).

Vähem teatakse seda, et ta oli 1930. aastate II poolel kogu Eestis tunnustatud moodsate keskküttesüsteemide ehitaja. Ameerikas elanud, väljaõppinud ning sealsed ärioskused omandanud mees jõudis koos oma firmaga Vaiko Keskkütted V. Kolk & Ko Eestis ehitada ja edasi arendada tol ajal moodsaid keskkütte kalorifeere ja pliit-keskkütte süsteeme. Peamiselt ärialast tegevust hõlmav materjal pärineb Vassili Kolgi Muhumaa viimasest elukohast Külasema külast Mardi talust.

Pikkade rännakuaastate järel leidis Vassili Kolk oma kutsumuse Ameerika Ühendriikides Clevelandis, kus ta aastatel 1925-27 töötas plekksepp-keskküttemehaanikuna. Samas omandas ta kohaliku tööstuskooli kursustel tehniliste jooniste tegemise oskuse kahe semestriga. Seejärel naasis ta Muhusse, kus aasta hiljem abiellus Eleenaga Külasema külast. Sellest abielust sündis kolm tütart: Miranda, Aminda ja Esperinda.

Tegevuse algus kodusaarel

Aastail 1929–31 oli Vassili Kolk taas Ameerika Ühendriikides. Kodumaale naastes alustas ta omal käel moodsate keskküttesüsteemide ehitamist. Esimese kuumaõhu kalorifeeri ehitas ta vend Mihkli kauplusse Muhu valda Rintsi külla, 1931. aasta talvel tehti sellele esimene proovikütmine. Edukalt toiminud süsteemi kasutati lisaks küttekehale veel reklaami eesmärgil, kuna selle abil oli võimalik asjast huvitatud klientidele tutvustada kuumaõhu kalorifeeri tööpõhimõtet.

Nähtud vaev polnud asjata. Esimene tellimus laekus Muhu Hellamaa volikogult Simiste algkooli keskkütte kalorifeeri ehituseks. Vassili Kolk ehitas selle 1934. aastaks valmis.

Esimesed kompanjonid

Üksi oli keeruline kõiki töid teha, vaja oli lisakapitali. Vassili Kolk võttis kampa Jüri Kipperi (Simiste kooli juhataja), Jaan Schmuuli (töötasid koos USAs) ja Artur Saarevälja. Ühine tellimus saadi Kuressaarde Wildenbergi tänavale kooliõpetaja Andrei Klaasi majja.

Kuna selle valmimise järel suurenes kiiresti arupärimiste hulk uue küttesüsteemi kohta, siis anti välja seda tutvustav brošüür.

Uue süsteemi reklaam nõudis palju raha, selle saamiseks tuli kaasata osanikud. 3. juunil 1936 asutati kümne osanikuga täisühing nimega Firma Vaiko Keskkütted V. Kolk & Ko.

Pealinna noriv valitsus

Tegevuse laiendamiseks üüriti Tallinnas Telliskivi tänav 26 töökoja ruumid, kuid ega seal kaua tegutseda ei saadud. Nimelt leidis Tallinna linnavalitsuse tööstuse inspektor, et töökoda on 5 sentimeetrit nõutud normist madalam. Ei jäänudki muud üle, kui tuli välja kolida.

Uued ruumid leiti Järvamaal. Seal tekkisid rendi maksmise raskused ning uued ruumid leiti Orissaare alevikus endises kõrtsihoones.

Töid ja tellimusi tuli täita nii Mandri-Eestis (Keila kirik, Kanepi algkool, Aegna komandantuuri võimla jt) kui Saaremaal (Mihkel Salongile Kuressaares Tolli tänav 23, Pöide Piimaühing jt). Mõned ettevalmistatud projektid töösse ei läinud (Kuressaare Apostlik Õigeusu kogudusele, Räpina Aianduskoolile jt).
Rahvaharidustöö

Lisaks kõigele korraldati õhkkütte käsitsemise kursusi, kus põhjalike loengute ja praktiliste küsimuste vormis tehti huvilistele selgeks uue küttesüsteemi eeliseid.

Vassili Kolk säilitas kontaktid Ameerikaga. Sealt tellis ta uuemat erialakirjandust ning töövahendeid. Ameerikalik oli erinevate reklaamimisvõimaluste kasutamine ning tehtud töö eest erinevate makseviiside pakkumine.

Ettevõtte likvideerimine

1941. aasta aprillis töökoda natsionaliseeriti. Enne seda suudeti valmistada 18 õhukütte kalorifeeri ning 26 pliit-keskkütte seadet.
Kõige selle juures ei piirdutud ainult olemasolevate seadmete paigaldamisega, vaid leiti võimalusi seadmete edasiarendamiseks – näiteks hakati välja töötama saepuruküttega kalorifeere.

Firma lõplik likvideerimine toimus 1941. aasta lõpul. Sõja ning punavõimu tõttu kaotati umbes 75% ühingu varast, järelejäänud vara jaotati asjast huvitatud osanike vahel. Vassili Kolk aga leidis endale juba uued huvi- ja elatusalad.
Järgneb

Priit Kivi

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)