Loomade tsirkus – eetiline meelelahutus? (5)

Loomade tsirkus – eetiline meelelahutus?

 

Eile sai Kuressaares avalöögi Tsirkuse Tuur. Loomakaitsjate õhutusel meedias palju kära tekitanud loomade tsirkus meelitas kohale suure hulga inimesi, kes moodustasid enne etenduse algust pargi taha pika järjekorra. Naeratavate ja suhkruvatti näost sisse ajavate külastajate vahel hulkus ka üks mõtliku näoga tütarlaps, kes jagas lendlehti, kus seisid seitse põhjust, miks tsirkust mitte külastada.

Kui tsirkusetuuri peakorraldaja Lauri Viikna käis platsi peal ringi ülima enesekindlusega, siis noor loomakaitsja lähenes tsirkusekülastajatele häbelikult, kuid otsusekindlalt. Kui keegi tema juures peatus ja lehe lugemiseks vastu võttis, kehastusid tema murelikud huuled ümber lootusrikkaks naeratuseks. Võib-olla hakkab vähemalt üks inimene loomade olukorra üle järele mõtlema.

Viikna väidab, et loomakaitsjate tegevus tõmbab tsirkusele tähelepanu ja piletitulu kasvab. Loomade nimel võitlejad ei otsi enda sõnul konflikti, kuid tsirkusetöötajad tulevad ise neid vahel kimbutama. Vaieldakse, aga hoolimata kõigest tegutsevad mõlemad ikka samamoodi edasi. Tsirkus saab tasuta reklaami, loomakaitsjad veenavad kümneid inimesi tsirkusest loobuma.

Viikna, roomajanahkse rihmaga kell käel, suhtus lendlehtede jagamisse külma rahuga – lähenes neiule, võttis ka ühe ja asus nende väiteid ümber lükkama. Loomade nimel võitleja ei soovinud aga ajakirjandusega suhelda ja suunas reportreri edasi ühenduse Loomade nimel liikme Kristiina Meringi juurde. Oma Saar võttis tsirkuse seitse valupunkti lähema vaatluse alla.

1. Tsirkuses on loomade olukord halb. Loomadele ei ole tagatud vajalikku liikumisruumi. Loomade loomulik elurütm on pidevalt häiritud müra valguse ja vibratsiooni tõttu.

Viikna sõnul jalutatakse loomi võimaluse piires. Loomad saavad ka areenil liikuda, see on neile piisav. On loomulik, et ei ole võimalik võtta hundid ja lõvid rihma otsa ja nendega jalutama minna. Väiksemad loomad saavad rohkem liikuda, suuremaid hoitakse vahel lihtsalt väljas puu küljes kinni. Vastavalt Veterinaarameti kontrollidele on Tsirkuse Tuuri loomade olukord väga hea, nad on rõõmsad, hästi toidetud ja heas lihastoonuses, sest nendega tegeletakse iga päev.

Ühingu Loomade nimel liikme Kristiina Meringi sõnul on väide “loomad on õnnelikud” täiesti absurdne. Kui suured kiskjad on puurides kinni ja teevad seal vaid stereotüüpseid liigutusi, siis on selge, et see on stressi märk. Seda ütlevad ka looma-psühholoogid. Jutud loomadega liikumisest on väga vastuolulised. Vahel öeldakse, et nendega jalutatakse pidevalt, siis jälle, et neil on puuriski piisavalt hea olla, ütles Mering.

2. Trikid, mida loomi sunnitakse esitama, on loomade jaoks hirmutavad, ebaloomulikud ja tihtipeale isegi valulikud. Loomade õpetamise käigus kasutatakse metallist konkse, piitsasid, keppe, elektrišokke jne. Ilmselgelt on need vahendid ebaeetilised ning trikid täielikus vastuolus looma loomuliku käitumisega.

Viikna palub inimestel mõtelda lihtsa talupoja mõistusega. Kas loom teeks trikke, kui teda pekstakse?
Kui loomale õpetatakse piitsa ja kepiga selgeks mingi trikk, siis miks peaks ta seda sooritama areenil, kus talle piitsa enam ei anta. Loomadele meeldib esineda.

Kui muusika käima läheb, hakkavad nad karjuma ja ulguma. Nad tahavad areenile. Ükski loom ei kannata pikalt stressi, vaid sureb ja see pole kellegi huvides.

Kristiina Mering rõhutab, et antud punktid on mõeldud üleilmseks võitluseks tsirkustes loomade kasutamise vastu. See ei ole vaid Tsirkuse Tuuri puudutav lendleht. Loomadetaltsutaja Viktor Nikulini sõnul treenib ta heaga ja see võib ka nii olla, aga see ei tähenda veel, et kõigis tsirkustes asi korras oleks. Etenduse ajal kasutas Nikulin ilveste õrritamiseks pikki keppe ja lõvide etteaste ajal oli tal peos piits, millega ta loomi suunas.

Loomad on tõesti enne igat etendust lärmi tegema hakanud, ütles Kristiina. Ilmselt nad tahavad välja, aga kas just esinema. Uluvad just hundid, nemad sõidavad aga karavaniga puuris kaasas, aga nad ei esine enam mitte kunagi.

3. Rändtsirkuse loomad veedavad tihti ligi 11 kuud aastas ringi reisides. Loomi transporditakse pikki vahemaid halva ventilatsiooniga ülekoormatud vagunites ja treilerites.

“See on jaburus,” ütleb Viikna. Tsirkuse Tuur kestab viis kuud, asukohta vahetatakse 1-2 nädala tagant ja transport kestab tavaliselt 2 tundi.
Saaremaale sõit kestis nüüd kauem. Pärast tuuri viiakse loomad oma kodudesse tagasi ja nad ei pea kusagil enam reisima.

Vagunid on loomade veoks kohaldatud ja vastavad kõigile nõuetele. Nad on lahtised ja sealt käib õhk läbi.

Tuuri jooksul teenivad need loomad ise omale toiduraha, sest keegi teine neid ei toeta. Oma üleskutsetega boikoteerida tsirkust teevad nn “loomakaitsjad” tsirkuseloomadele Viikna sõnul hoopis kahju.
Tsirkuse Tuur kestab Meringi sõnul tõesti vaid viis kuud, kuid kuidas on võimalik, et pidevalt mööda maanteid pisikeses puuris loksuvad loomad on heades tingimustes.

Krokodillid on eriti õnnetus olukorras – kuigi väidetakse, et neile on eraldatud kogu treiler, siis tegelikkuses on ala Meringi sõnul tunduvalt väiksem. Oma osa võtavad taltsutajate püütoni eluruumid.

4. Suuremaid loomi peetakse aheldatuna või ketis. Loomad on sunnitud magama, sööma ja oma vajadusi rahuldama paigast liikumata.

“Mis te tahaksite, et nad siis seda kõike linnavahel teeksid?” on Viikna hämmastunud. Lõvid läheksid sööksid, murraksid ja situksid linnatänavatel. Ükski suurem loom ei ole ahelates ega ketis, vaid vabalt oma puuris.
Mering tõdeb, et antud tsirkuses ei saagi tõepoolest teisiti, kui loomi puuris hoida. Niikaua, kui loomad on sunnitud tsirkustes elama, tuleb aga teha kõik, et nende tingimused seal paraneksid.

5. Ruumikitsikusest tingitud hügieeniprobleemide tõttu on loomadel suur oht haigestuda ja tihtipeale pöördutakse veterinaari poole alles haiguse süvenemisel.

Vastavalt Veterinaarameti kontrollide järeldustele tsirkuses hügieeniprobleeme pole. Tsirkusel on vastavalt seadusele oma veterinaar, kes annab koheselt abi looma haigestumisel. Tsirkuseloomade heast tervisest ja stressi puudumisest annab märku fakt, et näiteks kõik 5 hunti on 12-13 aastat vanad. “Looduses elab hunt 5, loomaaias kuni 10-aastaseks,” ütles Viikna. Pärnus käidi kohapeal ka loomade tingimusi kontrollimas ja kõik oli korras, ütles Viikna assistent Olga Sirjakova. Ainsa ettekirjutisena kohustati loomadele piisava liikumisvabaduse andmist. Seda püütakse võimaldada.

Küsimus ei ole ühenduse Loomade eest liikme Kristiina Meringi sõnul selles, kas loomadel on tsirkuses hea või mitte, vaid selles, et loomi ei tohiks üldse tsirkuste etendustes ära kasutada. Meringi väitel on tsirkuses olemas spetsiaalne loomadele mõeldud jalutusrada, mille on neile ette kirjutanud Veterinaaria amet. Ometi nad ei kasuta seda.

6. Tsirkusesse toodavad loomad on tihtipeale saadud illegaalsel teel, püüdes neid vabast loodusest. Kui tsirkuse tingimused põhjustavad äärmisi kannatusi isegi tehistingimustes sündinud loomadele, siis on vabast loodusest püütud loomade jaoks tsirkusesse sattumine psühholoogiliselt kirjeldamatult raske kogemus, mille tagajärjel võib loom isegi surra.
Kõik Tsirkuse Tuuri loomad on pärit loomaaedadest, neil on Viikna väitel vastavad sünnitunnistused ja CITES (Ohustatud loomade kaitse konventsiooni) dokumendid.

Krokodillid on pärit Prantsusmaalt ja ülejäänud loomad Ukraina tsirkusest. Paljud neist on juba mitmendat põlve tsirkuses. Loodusesse vangistuses sündinud loomi enam lasta ei saa, nad hukkuksid!
Loomakaitsjad tahavad Meringi sõnul tsirkustes loomade kasutamise täielikult ära keelata. Jutt sellest, et tsirkuseloomad väljaspool tsirkust hakkama ei saa, on Meringi meelest vale.

On olemas projektid, mille raames viiakse loomad tsirkustest ja loomaaedadest looduskaitsealadele, kus nad ise endaga hakkama saavad. “Kes annab inimesele õiguse võtta loomalt vabadus?” küsib Mering. “See ei ole eetiline meelelahutus!”

7. Tsirkuses rikutakse laste väärtushinnangud loomade suhtes. Lastepsühholoogid on leidnud, et lapsed, kes näevad tsirkuses loomade kohtlemist, loovad endale loomadest vale kujutluspildi ning hakkavad vägivalda ja domineerimist nende suhtes pidama loomulikuks.
Viikna viitab pika järjekorra poole ja avaldab imestust, mis nendel kõikidel inimestel siis nii väga väärtushinnangutega paigast ära on. Ruuporitega karjudes, provokatiivselt ja ülbelt käitudes šokeerivad nn “loomakaitsjad” põhiliselt tsirkusesse tulnud lapsi ja segavad etendust. Tsirkuses eksponeeritakse loomi kogu nende ilus ja tegevuses, mis jääb lastel loomaaias nägemata. Peamiselt kurdetaksegi Viikna sõnul loomade ebaloomuliku keskkonna üle.

Väidetakse, et inimesed peaksid loomadega kohtuma nende loomulikus keskkonnas. “Mina küll ei tahaks, et ükski inimene nende loomadega looduses kohtuma peaks. Nad murtakse lihtsalt maha,” ütleb Viikna samal ajal, kui ajakirjanik hüäänile pai teeb.

Mering palub inimestel läheneda asjale eetilisest küljest – me vangistame loomi selleks, et saada meelelahutust ja neid vaadata.

On olemas looduspargid, kus inimene saab näha loomi ka loomulikus keskkonnas. Kui laps näeb lõvisid areenil, võib neile jääda mulje, et kõik käibki nii nagu tsirkuses – nagu loomade üle domineerimine inimeste poolt oleks õigustatud.

Julge reklaam

Tsirkuse Tuuri peakorraldaja on teinud Kuressaare linnavahel ohtralt reklaamikampaaniat. Kesklinnas seisab reklaamtreiler, kust kostub muusikat ja teadaandeid ööselgi. Tsirkuse linna tulekust on raske mööda vaadata.

Teisipäeval Kuressaarde saabudes sõitis Viikna oma punasel Hummeril linna, pisike pärdik autokatusel. Viikna ühendas kaks umbes samades ringkondades vihatud asja – Hummeri ja loomade kasutamise tsirkuses.
Viikna ise oma teguviisi kuidagi reklamiga ei seosta. “Talle lihtsalt meeldib katusel sõita,” ütles tsirkuse Kuressaarde tooja. Viikna sõnul on tema Hummer puhtalt praktilistel eesmärkidel kasutamiseks. Mees ei mõista, miks inimestel peaks midagi Hummeri vastu olema.

Tsirkusemehe Hummer on tõepoolest täis sodi ja tööriistu. Luksuslikust maasturist on saanud tavalise töömehe kolaauto. Viikna sõnul on tal Hummerit vaja, et vedada suurt treilerit ja tõmmata paika tsirkuse konstruktsioonid ka kõige mudasemal platsil.

Autokatusel suvist Kuressaaret nautinud pärdikupoiss saab aga peagi isaks. Kui kõik õnneks läheb, on tsirkusesse peenikest peret oodata juba enne tuuri lõppu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 241 korda, sh täna 1)