Olematu dialoog valijate ja riigiesindajate vahel (1)

Olematu dialoog valijate ja riigiesindajate vahel

 

Valimised tulevad ja lähevad. Esiteks: tegemist pole juba ammu sisuliste valimistega, kuna puuduvad sisulised alternatiivid. Tegelikud situatsioonid, olud ja olukorrad on valija eest peidetud.

Aga nüüd dialoogist, õigupoolest selle puudumisest. Riigiasemikud poevad enne Riigikogu või kohalike omavalitsuste valimist kas või nahast välja, et võita elektoraadi kahanev usaldus, ehk siis vähendada valijate usaldamatust. Kahjuks isereguleeruvad protsessid näitavad selget tendentsi, et valimisaktiivsus väheneb ning vähegi arukad valijad peavad valimisi juba ammu maskeraadiks, mis enamjaolt lõpeb alati farsiga. Miks?

Ammu ei toimu ühiskonna majanduse, sise- ja välisjulgeoleku valupunktidele suunatud kokkusaamisi riigikogulaste, omavalitsejate ja valijate vahel. Vahetult enne valimisi algab valijate hullutamine, häälte ja hingede ostmine, manipuleerimine. Seda loomulikult ka Europarlamendi valimiste puhul.

Suuremale osale juhtivpositsioonil olevatele poliitikutest pragmaatikutele või vastupidi, ei lähe vähematki korda, kas tema riigi või maakonna, linna ja valla elanik elab või sureb. Dialoogi ei toimu. Poliitikud peavad vaid enda arvates tähtsaid monolooge nii ajalehtede veergudel kui ka massimeedias, millele tuleb kaasa noogutada ja koogutada. Nad arvavad, et nende soolopartiid on asendamatu väärtusega Eesti elaniku jaoks. Samas tõugatakse teadlikult valijat urnikasti juurest ühe kaugemale ja kaugemale.

Võõrdumine poliitikast ja poliitikutest kogub aina tuure. Igasugu ausambad kaovad nagu vits vette. See on kellegi tegemata töö. Õnneks on üsna palju oma peaga mõtlevaid kaasmaalasi, kes usuvad rohkem IMF kui kohalikke pankureid ja ministreid, kes kutsuvad üles laenama, investeerima ja rääkima suurenevast majanduskasvust ja tugevast sotsiaalmajanduslikust poliitikast, kus pole mingit ohtu märgata.

Selline lausvaletamine läheb riigile tervikuna väga palju maksma, nagu 1939. aastal, kuigi selliseid paralleele ei soosita, sest pea sooja liiva all hoides, muutub endal ka pea soojaks.

Poliitikute ülbus ja isekus on juba nii kaugele jõudnud, et enam ei viitsita ega peeta vajalikuks vastata ka valija kirjadele, e-mailidele. Siinkirjutajal on selles valdkonnas üsna verivärsked või värskeverelised kogemused. Lihtinimese peale võib vilistada senikaua kuni muinasjutu järgi tuleb hunt või poliitilise stsenaariumi järgi hoopis karu.

Kallid kaasmaalased –ärge laske end petta, endaga manipuleerida. Valige puhas loodus ja puhas süda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)