Dolomiit – töötlemises tõusud ja mõõnad

Dolomiit – töötlemises tõusud ja mõõnad

UUELE ELULE ÄRGANUD MÕISAKELDER. Jaanipäevaks taastatud ehitis Käesla külaplatsil.

Kärla vallas Arandi külas kahe suure asfalttee vahel metsatukas asub möödasõitjale märkamatuks jääv kivitööstus. Koht oli veel 80-ndate lõpus varemetes ja võsas. Kogula lennuvälja hiilgeaegadel asus seal lennukite tarbeks kütuseladu.
Kooperatiivide algusaastatel leidis koha üles Kalju Metsamägi, kes asus maju üles ehitama eesmärgiga rajada sinna väike töökoda, kus hakata lõikamise ja treimise abil tootma dolomiidist suveniire.

Ettevõte tekkis kooperatiivide hiilgeajastul

Ehitamise käigus tuli kokku puutuda huvitavate probleemidega, näiteks maa sees olid alles petroolitünnid, milles oli veel täiesti põlev aine lennukikütuse näol. Ehituse ajal sai seda sealt ammutatud ja mahagi müüdud.
Tol ajal hakkas kooperatiiv REDO üliõpilasmaleva abil taastama nelja maja: kahte tootmiseks, endist elumaja kontorihooneks ja üht paekivist varet tollel ajal suurmoeks tõusnud saunaks.

Nimelt iga tõsiseltvõetav kooperatiiv pidi sauna omama, sest alustada tuli ärisidemete loomisega. Kus seda ikka paremini teha sai, kui saunalaval. Kivi lõikamiseks vajati rohkelt vett, selleks puuriti kaev ja töö läks lahti.
Valmistati igasugu käsitöötooteid, palgal olid saagijate-treialite kõrval ka disainerid ja kunstnikud. Toodang leidis kohe turu ka väljaspool Eestit.

Saare Kivitööstus alustas majanduslanguse ajal

OÜ Saare Kivitööstus ostis firma 1993. aastal, juhatuse liikmetena tegutsevad hetkel Ain Kaldre ja Jaanus Rand. Võimalus firma ostmiseks tuli umbes samasuguses majandusolukorras nagu praegu.
Oli majanduse mõõnaperiood ja eelmised peremehed arvasid, et kivitööstust ei tasu enam pidada.

Saime jutule juhatuse liikme Ain Kaldrega, kes ütles Oma Saarele, et siin on töötanud isegi 10 inimest.

“Põhitoodang on meil siseviimistlustöödeks vajaminevad osad, vähem välisviimistluseks vajaminevad detailid ja klompkivid. Peamine artikkel on kaminad. Lisaks trepiastmed, aknalauad,” selgitas Kaldre.

Dolomiidist suveniiride tootmisega tegutses kivitööstus algaastatel firma ülevõtmise järgselt. Üheksakümnendate lõpus ja uue sajandi algul hakkas tellimusi tulema ehituste tarbeks ja nii suures mahus, et suveniiride tootmisest loobuti.

Alates sellest ajast lõigatakse suveniiride tootmiseks valmis tellitud suurusega kivi ja müüakse suveniiride tootjatele. “Tellijaid on terve Saaremaa täis,” lisas Ain Kaldre.

Majanduslangus hakkas taas kimbutama

Tänane olukord ei ole võrreldav enam mõne aasta tagusega, kus tellimusi sadas aknast-uksest sisse.

Ain Kaldre: “Eelmise aasta sügisest muutus olukord ehituses aga meie jaoks järsult ja olime sunnitud inimesed koondama. Nüüd oleme jäänud kolmekesi. Võtame ette ka muid töid. Taastasime Käesla külaseltsile endise mõisakeldri nii seest kui väljast ja ehitasime sinna kamina sisse.

Hetkel tundub, et asi hakkab siiski jälle paremaks minema, on hakanud uusi tellimusi tulema. Mõisaid ja muid vanu ehitisi tehakse korda. Praegu oleme tegevuses Pidula mõisa restaureerimistöödel, seal läheb vaja plaate ja trepiastmeid, seal praegu tööd on.”

Dolomiit Selgase karjäärist

Eks sellel alal tegutsemiseks andis Kaldre sõnul omal ajal tõuke ka asjaolu, et abikaasa suguvõsale tagastatud maal asus mahajäetud dolomiidikarjäär.

Omal ajal peeti Selgase dolomiiti parimaks, sest erinevalt Kaarmal kaevandatust oli see rohkem mustrilise struktuuriga ja mitmevärviline.
Tootmises peab rõhuma just kvaliteetsele kivile, kehva kliendile pakkuda ei saa. Kaar-mal on kaevandamine mugavam, sest saagidega saab lõigata suurte plokkidena.

Sellepärast ilmselt vene ajal Selgase karjäär ka maha jäeti, et seal ei saanud sellisel viisil head materjali enam kätte. Keegi ei viitsinud tol ajal kiiludega jännata, aga tänapäeva tootmine seda nõuab.

“Täna teeme oma toodangut väiksematest plokkidest, sest me ei kasuta enam karjääris saagimist, vaid vajaliku tüki võtame kiiludega. Siis annab kivi järgi just seda looduslikku pragu mööda. Eks kvaliteet on vahetevahel küll muutuva väärtusega, aga me saame suures osas ikka üsna korraliku kivi. Kui kiiluga ei võta, siis sealt õiget kivi ei saagi enam,” arvas Kaldre.

Toodetut leiab kogu Euroopast

Välismaiste tellimuste kohta ütles Kaldre nii: “Käisin ükskord Pariisi messil ja seal selgus, et prantslased armastavad nii kõvasti oma toodangut, et mul soovitati oma kivi müüa nende nime all, muidu seda ei osta keegi.

Loomulikult lõikavad sel juhul vahendajad suure osa hinnast oma taskusse. Eestis, eriti Saaremaal leidub meie kaminaid igal pool, aga ka üle Euroopa, ütleme Põhja-Norrast kuni Lõuna-Saksamaani välja. Klientide kontakte oleme saanud peamiselt palkmajade ehitajatelt. Aga Käesla mõisa juurest leitud ilma peata lõvile tegime savist pea otsa ja selle järgi toksisime Soome kliendile kaks lõvi. Ka selliste asjadega tuleb tegelda.”

Tootmisjääke pole

Arvasime, et tootmisjääke on firma ümbrus täis, sest neid prügimäele vastu ei võeta. Oma Saar tundis selle vastu huvi, sest meile ootamatult ei olnud mingeid suuri kivimägesid näha. Saime selle kohta selgituse Ain Kaldrelt: “Omal ajal tekkis küll kivijäätmete hunnik firmas üsna kõrgeks.

Tahestahtmata neid tükke jäi ja just kõige intensiivsema tootmise ajal. Aga nüüd on hunnik jäänud väikeseks, sest kõik läheb kusagile kasutusse.
Jääke käivad otsimas ehitajad, kohalikud külamehed midagi oma kätega valmistamise eesmärgil või kõnnitee plaatimiseks, ka kiviaedade ehitajad on endale midagi leidnud. Mis veel nendest järele jääb, viiakse ära kusagile täiteks. Hetkel tootmisjääkide platsil enam täitematerjali polegi, kuigi küsitakse. Viimati oli siin suur vedu, kaks nädalat vedasid kolm masinat iga päev ja nii see värk siit kaduski.

Ega me selle materjali müügist suurt kasu soovigi, aga mõned uued saekettad oleme selle eest osta saanud. Aga eks me pea arvestama ka ostjaga, sest transport on üsna kallis.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 273 korda, sh täna 1)