Asendustaluniku süsteem kogub Saaremaal visalt hoogu

Kuigi Saaremaal on asendutaluniku kutsetunnistus käes kahel naisel, ei saa nendega ametlikke lepinguid sõlmida enne sügist.

Talupidajate asendusteenistuse koordinaator Margus Metsalu sõnas, et alles pärast seda, kui PRIA alustab toetuse taotluste vastuvõttu, saavad asendustalunikud talupidajatega ametlikke kokkuleppeid teha. Sooviavalduste vastuvõtu täpne aeg pole Metsalu sõnul veel kindel, kuid võib-olla toimub see augustis.

Metsalu sõnul ei saa aga öelda, et talupidajate huvi endale asendaja leidmiseks Saaremaal täielikult puuduks. “Igal maakonnal on oma nägu ja saarlased on võib-olla umbusklikumad ja nõudlikumad inimese suhtes, kelle oma tallu lasevad,” selgitas Metsalu. Tema hinnangul on süsteem hästi läinud käima Pärnumaal, kuid seal on see ka kauem kestnud.

Metsalu sõnul käisid kaks asendustaluniku kutsetunnistusega naist – Helen Kuleša ja Mirja Martin – neljas talus praktikal ning neist kaks olid nõus ka lepingu sõlmima. Esialgu on tegu küll veel suusõnaliste lubadustega.
Harjumine võtab aega

End täielikult asendustaluniku kutsele pühendada sooviv Mirja Martin ütles, et talupidajatele on vaja rohkem teavitustööd teha. Kui PRIA-le on avaldused tehtud, kavatseb naine ise talupidajatele helistada ja asja kätte võtta. “Kui ise ei paku, ega siis tööd ei tule ka,” arvas Martin.

Oma praeguselt töökohalt, Leisi vallas asuvast OÜ-st Oss, pole ta siiski ära veel julgenud tulla. Samas jäi Martin optimistlikuks ja ütles: “Inimestel huvi nagu on, aga harjumiseks on vist veel aega vaja.”

Talunikud teadmatuses

Teine kutsetunnistusega asendustalunik Helen Kuleša sõnas, et kuna tema plaaniski asendustaluniku ametit pidada põhitöö kõrvalt, siis praegune talutöö puudus tema jaoks kõige suurem häda ei ole. Samas leidis Kuleša, et süsteem tahaks talunike seas siiski veel tutvustamist saada, kuna inimesed ei taha väga kergelt võõrast inimest oma tallu lasta.

Asendusteenistuse koordinaator Margus Metsalu ütles, et kõige enam liigubki info asendustalunike süsteemi kohta talunikult talunikule. Metsalu viib enda sõnul ka ise kokku talunikud, kelle juures asendaja on käinud ja talunikud, kes seda võib-olla sooviksid. “Ilma minu juuresolekuta saavad nad oma kogemusi ja muljeid vahetada,” selgitas Metsalu.

Sel viisil on tema sõnul mandril huvilisi juurde tulnud küll. Selleks, et üks asendustalunik saaks täiskohaga töötada, oleks Metsalu sõnul talle vaja umbes kümmet lepingut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)