Turist armastab uudsust, päikest, naeratusi ja odavaid hindu ka (4)

Turist armastab uudsust, päikest, naeratusi ja odavaid hindu ka

 

Soomes oli 80-te lõpus “lama”(majanduskriis). Küsisin siis mõnelt tuttavalt soomlaselt, mis see tegelikult igapäevaelus tähendab. Mäletan ühte vastust. “Kui me muidu sõidame kolm korda aastas Hispaaniasse puhkama, siis nüüd ainult ühe korra.” Selline oli “lama” tollal paljude soomlaste jaoks.

Üldine majandussituatsioon avaldab turismile muidugi mõju. Kui on vaja raha kulutamisel prioriteete seada, siis kindlasti ei panda kulukat puhkusereisi esmaste valikute nimekirja. Meedias väidetakse praegu, turismihooaja haripunktis, et Eesti sisemaine turism hakkab justkui kokku kuivama. Milline on olukord Kuressaares, kus hinnanguliselt iga kuues kroon teenitakse turismimajanduses.

Jaanipäeva võib pidada mingil määral lakmuspaberiks, mille järgi hinnata, kas turistide huvi on Saaremaa vastu muutunud. Parvlaeva ülesõidu statistika järgi on muutus selgelt positiivne. Võrreldes möödunud aastaga kasvas nii reisijate arv kui autode üleveo number.

Mullu sõitis Kuivastu–Virtsu liinil jaanipäeva ajal 45 654 reisijat ja 14 510 sõidukit ning sel aastal 58 680 reisijat ja 19 205 sõidukit. Reisijaid 28% ja autosid 32% rohkem. Suure kasvu üks põhjus võis olla pikad pühad, kuid mingit huvilangust neist numbritest küll välja ei loe.

Need, kes kaifivad negatiivseid uudiseid, vaidlevad muidugi vastu, et jaanipäeva-aegne Saaremaa hullus ei näita veel üldist trendi. Võimalik.
Vahetasime neil päevil Kuressaare turismi infopunkti juhi Karmen Pajuga uudiseid kohalikust turismist. I-punkti külastajate arv näiteks püsib stabiilne. “Saaremaa Valsi” festivali ajal kasvas külastajate arv isegi järsult. Hotellid ja spaad on erinevas olukorras. Mõnes on võrreldes eelmise aastaga külastajaid vähem, teises on külaliste arvu kasv ilmne.

Tahame või mitte, siseturism sõltub suuresti ilmast. Vilets ilm võib reisiotsuse muuta mõne tunniga. Siiski, kui üle Eesti on nii välis- kui siseturistide arv näidanud langustendentsi, siis Saare maakonda külastavate turistide arv ei ole vähenenud. Tuleb silmas pidada ka suurt soomlaste arvu, kel on Kuressaares ja mujal Saare- ja Muhumaal korterid ja majad puhkuse veetmiseks. Neid statistika kui turiste ei kajasta. Üksnes Kuressaares on üle 300 välismaalase, kellel on siin üksi või mitme pere peale kinnisvara.

Turist on nagu laps, kui lubate sellise lihtsakoelise võrdluse. Turistile on koguaeg vaja uusi elamusi, uusi sihtkohti, uusi põnevusi ja muutusi. Seepärast on Euroopa turismimaastikul esile tõusnud uued Euroopa Liidu liikmesriigid ja kandidaatriigid Ida-Euroopast (nii nagu Eestigi kunagi). Eks tänapäeva turist rahuldab ju ka väiksel viisil uute maade avastamise põnevust nagu kunagi Marco Polo ja Christoph Kolumbus maailma avastades. Kui nende meeste jaoks ei määranud kohalikud hinnad miskit, siis tänapäeval määrab raha palju.

Kui räägime turistide hinnatundlikkusest, siis on ju Soome kõrgema elatustasemega maa kui Läti. Tähendab inimesed on jõukamad. Kuid lätlastest turistide ja nende ööbimiste arv sel talvel võrreldes soomlastega kasvas märkimisväärselt mitmes piirkonnas Eestis, nende seas ka Saare maakonnas. Lätlasi ei näi hinnatõus segavat. Paradoksaalne. Aga elu ongi paradokse täis.

Saare maakonnas on aasta alguse seisuga 219 majutusettevõtet, voodikohti on 4500, neist Kuressaares ligikaudu 2000. I kvartalis ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 211 328 välisturisti. Eesti spade pidajad täheldavad ja ka statistika kinnitab, et näiteks mitmete põhjamaade huvi spaa-turismi vastu on kahanemas. Võib arvata, et turg on üleküllastunud. Või siis on toimumas muutus hoopis klientide väärtushinnangutes.

21. sajandi alguses laiadesse massidesse kandunud enesepoputamise trend on võib-olla asendumas millegi muuga. Askeesi, vaimsete vajaduste rahuldamise ja intellektuaalsete naudingutega näiteks. Ise ka muigan selle mõtte peale. Spaa-turism kui hedonistlik – individualistliku elustiili leebemaid vorme vajab ka koguaeg uusi ideid nagu kogu turismimajandus meie jaheda kliimaga põhjamaal.

Erinevalt Egiptusest, kus püramiidide juurde pole vaja mingite nippidega meelitada. Lihtsalt uued põlvkonnad kasvavad peale, kes seda ilmaimet tingimata näha tahavad. Ainult hoolitse selle eest, et lugematud turistide hordid mõistatuslikke rajatisi laiali ei kanna.

Üks on kindel. Hoolimata sellest, et internet toob maailma koju kätte, kasvab nende inimeste arv, kellel piisavalt vaba aega ja ressursse puhkust reisides veeta. Ainus, mis seda trendi totaalselt mõjutada võib, on kütusehinna jätkuv tõus.

Ka Kuressaare on praegu hooaja meeleolus. Tänavakohvikutes sumisevad turistid, üks rahvarohke sündmus järgneb teisele. Hinnatõusudest hoolimata leiavad Kuressaarde ja Saaremaale tee tuhanded inimesed, keda ühendab nimi – turist. Kes ettevõtjatest innovaatilisem, kelle firmamärk on rõõmus teenindaja, meelitab turisti taskust kindlalt üht-teist välja.

Majutusega tegelevad ettevõtjad on lisaks hotellide täituvuse pärast muretsemisele silmitsi võimaliku käibemaksu tõusuga. Pole kahtlust, et igasugused arengud on võimalik majanduslikult ära põhjendada. Kuna turism pole saiamüük, kus valikud ja hinnapoliitika tehakse üksnes oma kodukoha raames, vaid globaalses kontekstis toimuv majandustegevus, siis ei tohiks me oma olukorda naabritest soomlastest ja lätlastest kehvemaks muuta.

Kuna taas on käes Euroopa Liidu struktuurifondidest turismi edendamiseks raha taotluste esitamise aeg, siis juba esialgse info põhjal võib öelda, et siin linnas turismimajandus seisma ei jää. Turismi arengu võti, nagu me väga hästi teame, on hästi sihitud turundus, tasakaal konservatiivsuse ja uuenduslikkuse vahel ning balansis hinna ja kvaliteedi suhe. Olen saanud tihti positiivset tagasisidet linna turismiteeninduse kohta.

Viimati tuli tunnustus ühelt Leedu suurettevõtjatelt. Nimelt leidis ta Kuressaarest erilist marki veini, mida ta polevat eales lootnud nii väikses linnas leida. See pole alkoholi reklaam, vaid rõhutab veelgi vajadust, et kohaliku koloriidi, traditsioonide ja pärimuse hoidmise kõrval maksab ka rahvusvaheline asjatundmus.

Igal kohal on oma võlu. Mõnda meil tõesti ei ole. Mõistate mind, kui räägin loo Floridas viibivast turistist. Parajasti käib retk Florida märgaladel. “Kas on tõsi, et alligaator ei ründa, kui taskulampi kaasas kanda?” küsib põnevil turist giidilt. “Sõltub sellest, kui kiiresti te oma taskulampi kannate,” vastab giid.

Kena suve jätku!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)