Muuseumiaasta kujuneb Saaremaa muuseumile pingeliseks

Muuseumiaasta kujuneb Saaremaa muuseumile pingeliseks

NÕUTU MUUSEUMIJUHT: “Tekkinud seis on tõepoolest keeruline ja mõnevõrra isegi paradoksaalne, sest edukas majandustegevus võib muuseumile karuteene osutada. Kui varem oli riik seisukohal, et kes end ise aitab, seda toetab meelsasti ka riik, siis nüüd tundub küll, et kui muuseum hästi teenib, siis mõeldakse kõrgemal pool kohe, et ta saab ise endaga hakkama ega vaja riigipoolset toetust,” tõdes Endel Püüa.

Kuigi 2009. aasta on meil kuulutatud muuseumiaastaks, sellest hoolimata tõotab lähitulevik Saaremaa muuseumile majanduslikus mõttes rasket ja keerulist aega.

Nimelt plaanib säästueelarvet koostav kultuuriministeerium kõigi muuseumite eelarveid kärpida vähemalt 10% võrra. See aga ei pruugi veel piir olla, sest hästi informeeritud pealinna allikad teavad väita, et vajadusel võivad täiendavad kärped tulla juba eeloleval sügisel.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles Oma Saarele, et Eestimaa muuseumid on viimasel ajal pidevalt olnud vaeslapse osas, sest vastlõppenud majandusbuumile vaatamata on neile eraldatud riiklikud toetused juba aastaid ühel ja samal tasemel püsinud.

Siinjuures tõi Püüa näite, et viimase viie aasta jooksul – so ajavahemik 2003–2008 – on Saaremaa muuseumi majanduskulude osa kasv olnud vaid 50 000 krooni. “Sisuliselt on see ju suurele muuseumile olematu kasv,” märkis ta.

Mis puudutab palgafondi, siis siin on Saaremaa muuseumi direktori sõnul teatud tõus aset leidnud. “Kuid ka personalikulude osas on 2008. aastal probleeme tekkinud, sest kui käesoleva aasta palgafond kinnitati, ei võetud arvesse alampalga enam kui 700-kroonist tõusu,” märkis ta (möödunud aastal oli alampalk 3600 krooni, sel aastal aga 4350 krooni – toim). “Kevadel küsisime personalikuludeks juurde 250 000 krooni, kuid saime vaid 127 000. Kuid paistab, et tuleval aastal ei saa sedagi”

Riik katab küttekuludest vaid poole

Rääkides majanduskuludest, ütles Endel Püüa, et riigipoolse toetuse abil katab Saaremaa muuseumi vajaminevatest küttekuludest vaid umbes kaks kolmandikku. Praegu eraldab riik muuseumile (kaasa arvatud viis filiaali) kõikideks majanduskuludeks 895 624 krooni, kuid ainuüksi kütteks on sel aastal juba kulunud ligi 307 000 krooni. Majandamiskulude realt aga finantseeritakse muuseumi kõiki tegevusi, kaasa arvatud näitused, trükised, üritused, infotehnoloogia, inventari ostud jne.

“Kui aga meid tabab 10-protsendiline kärbe, mis on väga tõenäoline ja see summa võib isegi suureneda, siis meie asutuse 5,5 miljoni krooni suuruse eelarve (siia kuuluvad kõik kulutused: majanduskulud, personalikulud jne) juures tähendaks ilmajäämist veidi enam kui poole miljoni krooni suurusest rahasummast,” selgitas Püüa.

Kõik see tähendab, et muuseumiaastal 2009 jääb Saaremaa muuseumil majanduskuludeks paremal juhul vaid umbes 400 000 krooni. “Selle summaga pole tuleval aastal võimalik katta isegi küttekulusid. Kütuse hinnad aga pidevalt tõusevad ja raske on prognoosida, kui kõrgele võivad need veel kerkida,” lausus Püüa, kelle sõnul on nad juba praegu kütmisest vaba perioodi viinud maksimumini, mis on karuteeneks muuseumi eksponaatidele.

Õnneks pole omatulu veel kahanenud

Esimene 35 000 krooni suurune eelarvekärbe tabas Saaremaa muuseumit juba sel aastal. Selle summa loodab muuseum katta oma majandustegevusega, peamiselt piletimüügist saadava tuluga. Järgmisel aastal tuleb aga muuseumil omatulude arvelt katta juba valdav osa majanduskuludest. See aga pärsib omakorda muuseumi arengut, sest siiani on omatuluga remonditud kõik kindluse hoovimajad, ostetud sõidukid ja hooldusmasinad, muretsetud mööblit, arvuteid ja esitlustehnikat. Samade vahendite arvel palgatakse suveperioodiks juurde hulk lisatööjõudu.

Saaremaa muuseumi piletitulu on praegu veidi üle 2 miljoni krooni, sellele lisanduvad veel muud majandustulud. Endel Püüa märkis, et õnneks pole majanduskriis nende piletitulu seni veel ka vähendanud. “Tundub, et inimestel raha kultuuri jaoks veel jagub,” lausus ta. “Kui aga inimesed hakkavad oma tarbimisharjumisi piirama, siis kindlasti kohe kahaneb ka meie majandustegevusest laekuv sissetulek.”

Koondamistele veel ei mõtle

Saaremaa muuseumi direktor ütles, et vaatamata pingelisele eelarvele pole nad töötajate koondamist ega ka tegevusmahu piiramist veel kaalunud. “Me elame ikkagi kuurordis ja turismilinnas, mistõttu pole võimalik Kuressaare linnust mingiks hooajaks täielikult sulgeda,” selgitas Püüa. “Pealegi, kui me tõmbaksime oma tegevust koomale, vähendaks see järsult meie omatulu, mis riigipoolsete toetuste vähenemise tingimustes halvendaks muuseumi majanduslikku olukorda veelgi.”

Samas Endel Püüa aga tõdes, et tekkinud on seis tõepoolest keeruline ja mõnevõrra isegi paradoksaalne, sest edukas majandustegevus võib muuseumile karuteene osutada. “Kui varem oli riik seisukohal, et kes end ise aitab, seda toetab meelsasti ka riik” rääkis ta, “siis nüüd tundub küll, et kui muuseum hästi teenib, siis mõeldakse kõrgemal pool kohe, et ta saab ise endaga hakkama ega vaja riigipoolset toetust.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)