Terviseremondi korraldusest Eesti riigis

20 aastat on Eestis meditsiini reformitud. Selle mõte kipub kõrvalisele inimesele jääma kaugeks. Piirdutakse pigem tervisesüsteemi üldise ja (eriti!) arstide nimelise kirumisega. Ei püüta mõista muutuste põhjusi.

Edenemisi, millega kaasneb kiire teenusehinna kallinemine, põhjustab ennekõike ju maailma meditsiiniteaduse areng. Mida võimekam, seda kallim on meditsiin. Iseasi, kui kõrget taset suudab Eesti tarbija osta: kas 1938. aasta või 2008. aasta taset. Ka kaitsevägi ei suuda endale lubada 2008. aasta moodsaid hävitajaid Eesti taevast kaitsma, s.t pole ise maailmatasemel. Eesti meditsiini rahatasku ei küündi samuti ostma maailmataset. See on kurb tõdemus. Näited siin vaid Eesti psühhiaatriast.

Praegu on lõppemas aastakümneid tegutsenud vaimuhaiglate sulgemine Eestis. Suletud on 1897. aatal asutatud Jämejala psühhiaatriahaigla Viljandis. Suletud 1913. aastal asutatud Pilguse psühhiaatriahaigla jt. Lõpp on käes 1903. aastal avatud Seewaldil. Juba kaotas ta oma iseseisvuse PERH-ile. Lähiaastatel müüakse Seewaldi hiigelkrunt uute luksuselamute ehitamiseks. Juba 1970. aastal sõnastas Eesti psühhiaatria üldise strateegilise ülesande – XXI sajandil sulgeda Eestis psühhiaatriahaiglad ja minna üle ambulatoorsele ravile.

Voodikohtade vähendamine

Haiglate sulgemine hoogustub üle Euroopa. Lihtsustatult võib vaadelda, et haiglaravi korraldus koosneb kolmest komponendist.

¤ Tasuta toitlustamine. Kurikuulus on alalõpmata kirutud ja lurrina maitsev vilets tasuta haiglatoit. Miks ei võiks rahulolematu inimene ise tellida endale maitsva toidu asjatundjailt? Restoranist. Kas hindu teate? Millised lahendused oleksid veel?

¤ Tasuta hotelliteenus. Inimese majutatakse paljudeks päevadeks haigla kulul katuse alla. Täna on Kuressaareski juba raske leida hotelli, kus ööbimine maksaks alla 500 krooni. Haigla peab suutma. Millised rahalised võimalused oleks haiglal mugavaks majutamiseks veel?

¤ Ravilevõetute ravimine. Siingi on probleeme. Paraku pole ruumi pikemalt kirjutada. Äriregistris tegutsev AS HAIGLA püüab ravimise omahinna võimalikult odavamaks surumiseks – kui vähegi võimalik – üle minna ambulatoorsele ravile (inimene elab siis oma kodus, saab omatahtsi toitu osta).

Psühhiaatria ravimite maruline areng XX sajandi keskpaigast alates võimaldas Eestil selle moelainega kaasa minna juba eelmise sajandi 1970ndatest aastatest. Kõigis maakondades hakkasid esimest korda Eesti ajaloos töötama psühhiaatrid ambulatoorses vastuvõtus. Ka Kuressaares.

Põhitöö nüüd käibki ambulatoorselt. Haigla voodikohtade vajadus kahaneb pidevalt. Üldhaiglate psühhiaatriaosakondadesse jäävadki väikesed järjekorrad. Trendi kiirendas taasiseseisvumine. Selle käigus vabanesid psühhiaatrid Moskva sõltuvusest ning kasutanud ära esimese kümne aasta väheke segased riigijuhtimise olud (paljud tootmisharud tegelesid tollal ärastamise sugemetega erastamisega!), sisuliselt vabanesid tänase sotsiaalministeeriumi jäigast alluvusest.

Ning tegutsevad XXI sajandil üksnes Riigikogu seadustele ning maailmateadusele tuginedes. Tõsi, sotsiaalministeerium üritab aeg-ajalt taas kitsendada psühhiaatrite seadusest tulenevaid tegevusvabadusi, kuid võrreldes Eesti NSV tervishoiuministeeriumi omaaegse võimuga (nemad jagasid ju siis raha!) on sotsiaalministeerium psühhiaatrite tegevuse mõjustajana tänapäeval üpriski mannetu. Seda enam, et sealseil ametnikel puudub sisuliselt psühhiaatria asjatundja n-ö „tarkusest tulenev autoriteet“. Juba aastaid ei käi ministeeriumi ametnikud raviga tegelevate psühhiaatrite üritustel enam kohalgi.

Meditsiiniorganisatsiooni vaalad

¤ Seadused, millele meditsiin tugineb. Meditsiiniasutused (sh. ka psühhiaatria) tegutsevad juba aastaid EV äriseaduste alusel Võlaõigusele tuginedes. Loomulikult kehtib Eestis rida täiendavaid spetsiifilisi meditsiini puudutavaid seadusi, kuid määravaks on, et meditsiiniasutused on registreeritud äriregistris. Arstivandel pole Eestis suuremat jõudu kui tänasel abielutruuduse vandel.

¤ Omandivorm määrab. Endastmõistetavalt on eelduseks kvaliteetne litsentseeritud töö. On omaette nokitsevaid arste. Nood töötavad FIE-dena. Nagu tänapäeval mitmed Kuressaare taksojuhid ning Saaremaa talunikud. Seetõttu erinevadki õpetajad ja arstid palgasaamise viisis ja arstide-peremeeste palgastreik on sisuliselt jamps. Pigem on nad nagu Saaremaa piimatootjad, kes nõuavad oma tootele kokkuostjalt (Haigekassa!) kõrgemat hinda.

Kuressaare linn moodustas siinse haigla töö korraldamiseks sihtasutuse. Linna esindajad valvavad sihtasutuse tööd haigla sihtasutuse nõukogu kaudu, kes omakorda palkab igapäevaseks arstide-sulaste töö järelvalvamiseks palgalised järelvalvajad (n.ö. “kupjad”, kui kasutada mõisatermineid) – juhatuse.

Seadus lubab (!) sihtasutusel maksta siinseile arstidele kasvõi 100 000 krooni kuus palka, kui vaid Kuressaare linn tekkiva kahjumi kinni maksaks. Tarku arste ja meditsiiniõdesid saabuks ka kindlasti tööle, kui vaid Kuressaare linn tagaks soovitava palga. Paraku käib see pisilinnale üle võimekuse ja siinseil arstidel tuleb klientide terviseremont ise turustada Haigekassale.

¤ Eesti NSV aegadel jagas haiglatele ja polikliinikutele raha tervishoiuministeerium. Sealne raamatupidaja oli väga mõjurikas isik. Näiteks omaaegne suurepärane raamatupidaja pr Palginõmm. Kuid tema kolleegil pr Luminal enam sellist rahavõimu polnud.

Täna sotsiaalministeerium meditsiiniasutustele enam raha ei jaga. Sisuliselt on Eestis nõukogulik riiklik meditsiin lõpetatud. Isegi kiirabis saab tegutseda eraärina. Selline pisiasi kahandab järsult meditsiiniturul toimivate arstide huvi sotsiaalministeeriumi praeguste tegevuste vastu. Hoopistükkis meditsiiniasutused müüvad nüüd ise oma teenust (nagu rätsepad või kingsepad) meditsiiniteenuste rahvusvahelisel turul.

Kui saadakse läbirääkimistes kokkuleppele, ostab Haigekassa ärilepingu alusel ühelt või teiselt meditsiiniasutuselt kvaliteetset teenust hulgi. Haigekassa tegevuse laialdane kirumine rahva hulgas on tingitud teadmatusest nende töö olemusest. Haigekassa käivitus Venemaal juba tsaariajal. Eesti Wabariigiski tegutses Haigekassa edasi. Saaremaal pisipõllundusega tegelevad inimesed puutusid sellega tollal vähe kokku. Tänase Haigekassa taastaja Eestis pr Marju Lauristini ema Olga Lauristingi töötas omal ajal noorena Eesti Wabariigi Haigekassas.

Tänane Eesti Haigekassa on aidanud sadu tuhandeid tervisehädalisi Eesti inimesi. Näiteks meie asutuses Lasnamäel on Haigekassas kindlustatul kõik konsultatsioonid 100% tasuta. Samas linnas müüb ilma Haigekassa lepinguta töötav psühhiaater ühe oma konsultatsiooni kliendile 500 kuni 1000 krooni eest. Ka kingib Haigekassa enamiku ravimite ostmiseks haigele raha, mistõttu on inimesel oluline ja kasulik olla Haigekassa liige.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)