Noored, kes suudavad ühendada kooli ja tööd (1)

Noored, kes suudavad ühendada kooli ja tööd

Inge-Maria Lall leiab, et kooli kõrvalt tööl käimine kurnab ja võtab praktiliselt kogu noore inimese vaba aja.

Viimase aja trendiks on rääkimine, et Eestis on suurenenud töötus ja inimestel ei ole siinmaal midagi teha. Väljaränne paremate töökohtade otsinguil on suur ja noortel pole Saaremaal erilisi perspektiive. Mõned noored aga siiski suudavad kooli kõrvalt tööd leida ja teha. Kuidas see neil õnnestub ja kas see ka õpinguid mõjutab, rääkisid Oma Saarele Saaremaa gümnasistid.

Kooli ja töö kõrvalt jääb aega ka sõprade ja poiss-sõbra jaoks

Kadri Pajumaa lõpetas Kärla põhikooli ja otsustas oma õpinguid KG-s jätkata. 10. ja 11. klassis elas Kadri kodus ja käis ainult suviti tööl. “12. klassis avastasin, et linnas on ikka lihtsam elada, sest ma ei suuda hommikuti kell 6 tõusta,” põhjendas ta linna kolimist. Elukohaga Kuressaares tüdrukul muret ei tekkinud. “Üürisin tuttava juures tuba ja sellepärast sain selle alla 1000 krooniga kuus,” jutustab ta.

12. klassis tuligi Kadri linna ära ja hakkas Grand Rose’s tööl käima. “Noh, sest oma raha on ikka oma raha,” arvab Kadri. Ta leiab, et üldiselt on Saaremaal noortele tööd küll. Kadri on ise oma nahal selle läbi proovinud ja töötanud jäätisemüüjana, Karujärvel Toidutares ja Vana Konna pubis ettekandjana. Septembris läks Grand Rose’i ja kuni selle aasta juuni keskpaigani oli seal tööl. “Ikka pärast kooli käisin tööl,” räägib Kadri oma töögraafikust. “Olin Grand Rose restorani ettekandja,” tutvustab ta oma ametit.

Tema sõnul oli töö graafikujärgne mõnel päeval nädalas kella 17.00-st ja mõnikord ka nädalavahetustel. Enne talve oli Kadril mõningaid probleeme tervisega ja siis tuldi töö juures talle vastu ja vähendati töökoormust. “Noor inimene peab ise enda tervise ja huvide eest seisma,” leiab Kadri Pajumaa ja selgitab, et meeldiv oli avastada, et tööandjad on tegelikult väga südamlikud ja inimlikud.

“Tööpäev oli 17–23, töötasin 6 keskmiselt tundi,” märkis Kadri. “Peamine oli 20 tundi nädalas kokku saada,” lisas ta. Tema sõnul tehti hiljem selline leping, kus oli vaja 15 tundi kokku saada. “Ma võtsin eksamiperioodiks puhkuse ja sain õppimisele pühenduda,” räägib ta eksamisessiooni ajal töötamisest.

“Ma sain töö juures alati oma tööpäeva kellegagi ära vahetada, kui kuhugi oli vaja minna või midagi teha,” meenutab Kadri ja räägib, et töö ja kooli kõrvalt jäi sõprade ning isegi poiss-sõbra jaoks aega. Tema meelest on Saaremaal selline lugu tööga, et kõik oleneb inimesest endast, kes vähegi otsib, leiab alati töö. “Mina saatsin näiteks CV mitmesse kohta,” lausub Kadri. Tulevikuplaanidest rääkides ütleb äsja koolilõpetanu, et siirdub Tallinnasse.

Saaremaale tagasi tulemist aga kommenteerib järgmiselt: “Oi ma ei tea, kunagi kindlasti, aga praegu on haridus peamine ja ülikooli ajad olen kindlast mandril!” Võimalused Saaremaal on ikka palju väiksemad ja head töökohta leida on raske. “Pealegi olen ma noor inimene ja tahan suurlinnaelu ka näha,” arvab ta. “Nii hea on olla maalaps suures linnas,” lisab Kadri.

“Mulle meeldivad uued inimesed, uued olukorrad. Saaremaal teavad kõik peaaegu kõiki, jutud liiguvad kiiremini kui sa ise,” põhjendab ta keskkonnavahetust. “Vahelduseks on hea olla tundmatu tegelane teiste võõraste seas,” viitab Kadri. “Kuigi samas, Kuressaares on jälle seda, mida kuskil mujal pole – kodu tunnet,” nendib Kadri Pajumaa.

Kadri leiab, et töötegemine avardab silmaringi ja tuleb ainult kasuks. Pealegi endateenitud raha on hea, tema meelest on täiskasvanud inimesena kuidagi halb emalt-isalt raha küsida.

Püüab lõpetada keskkooli õhtukoolis ja tööl edasi käia

Mari Maripuu on tegelikult pärit Tartust pärit ja tuli Saaremaale kaheksandasse klassi. “Kuna isa elab siin, siis ma olen pooleldi saarlane ja tulin KG-sse õppima,” jutustab Mari. “Olen selline punkar, mingi aeg hakkas Tartu lihtsalt vastu,” põhjendab ta Saaremaale tulemist ja lisab, et samas pole ta ka mingi eriline kooliskäija tüüp. Ta leiab, et Tartu ei ole eriti soodne keskkond õppimiseks, liiga paljude võimaluste tõttu jääb kool tahaplaanile.” Samas siin ka, 10. klassi lõpus leidsin, et kool pole ikka päris minu jaoks,” meenutab ta.

“Kui sain 18-aastaseks, siis läksin tööle,” lisab ta. Alguses hakkas Mari kooli kõrvalt tööl käima ettekandjana La Perlas. Ja see oli algselt tüdrukule väga raske. “Praegu olen tervislikel põhjustel koolist vabastatud,” selgitab ta ja arvab, et sügisest läheb hoopiski õhtukooli keskkooliharidust omandama. “Ma leian, et peab ikka keskhariduse saama,” leiab Mari ja selgitab, et tänapäeval nõutakse praktiliselt igal töökohal vähemalt keskharidust.

“Praeguse seisuga olen ära lõpetanud 10. klassi ja 11. klass on selline poolik,” ütleb Mari. Samal ajal arvab Mari, et täiskohaga kooli ja tööd pole võimalik ühendada. Tööleminemist põhjendab Mari vanusega. “Olin just 18 saanud ja tahtsin kohe tööle minna,” mainib Mari. Tema meelest ei ole suvel Saaremaal tööd kerge leida. Tema sõnul peavad noored sellega juba varakult tegelema. “Septembris, kui suurem osa noortest kooli tagasi läheb, on tööga juba palju lihtsam,” soovitab Mari.

Koolis aga ei suhtu õpetajad töölkäijatesse õpilastesse väga mõistvalt. “Ei taheta eriti mõista seda, et tahan tööl ka käia, arvatakse, et noor peab vanemate käest raha küsima,” lisab Mari. Tema arvates, et soodusta ühiskond väga iseseisvumist. Tulevikuplaanidest rääkides mainib Mari, et tahab sügisest õhtukooli minna. “Siis saab tööl ka käia,” lisab ta.

Ta proovib aastaga õhtukooli ära lõpetada ja edaspidise suhtes on tüdrukul palju erinevaid mõtteid. “Mind ennast huvitab kunst rohkem,” selgitab Mari. Teiseks tüdruku kireks on aga bioloogia. Bioloogiamet on Mari üks unistustest. “Kuna ma ei ole eriline tuupur, siis on raske oma unistust täide viia,” arvab Mari. “Ma tahaksin saada bioloogiks ja mulle täiega meeldib see ala, aga arvestades sellega, et mul kooliga nii läks.., siis see on võimatu vist,” nendib Mari.

Kooli kõrvalt töölkäimine võtab kogu vaba aja

Ingel-Maria Lall lõpetas sel aastal Saaremaa ühisgümnaasiumi ja samal ajal käis tüdruk kaks aastat paralleelselt tööl Georg Otsa spaas. “Ma käisin nädalavahetustel, koormus oli 0,25 kohta,” räägib Ingel. “Samas tulin lõpueksamite ajaks ära, aga mul näiteks üks sõbranna töötas ka eksamisessiooni ajal ka Veskis,” räägib Ingel elukorraldusest. Ta lisab, et sõbrannal ei olnud töölkäimise pärast eksamitulemused sugugi kehvemad, aga väsinud oli küll tublisti rohkem kui teised.

“Saaremaal on suhteliselt lihtne tööd leida, eriti hooajalist,” mainib Ingel ja selgitab, et teenindusettevõtted otsivadki selliseid koolist vabanenud noori. Ingel-Maria aga tegi lõpuklassis uurimustööd Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaste töölkäimise kohta. “Kui ma tegin uurimustööd, siis selgus, et ainult tüdrukud käivad kooli kõrvalt tööl, poisid mitte,” kommenteerib ta ja lisab, et tulemustest selgus ikkagi, et üllatavalt vähesed käivad tööl.

“Kui küsida põhjusi, siis ütlevad, et pole aega ja nõme on kooli kõrvalt käia,” toob Ingel välja. “Kõige vähem käis õpilasi 10. klassis tööl, 12. klassi omad käisid suuremas osas juba tööl,” ütleb Ingel. Ta leiab, et töölkäimine oluliselt õppetulemusi ei muuda, see isegi pigem distsiplineerib.

“Sa oled korralikum ja pead rohkem aega planeerima,” leiab Ingel ja lisab, et tema meelest on võimalik kooli ja tööd ühendada ja see on isegi vajalik. Rääkides noorte tööst kooli kõrvalt, ütleb tüdruk, et paljud eakaaslased käivad koristamas ettevõtetes, emaga koos näiteks, mõni teeb juhusliku graafiku alusel. “Osad töötavad ka pärast kooli, aga minu uurimusest selgus, et meil pärast kooli keegi ei tööta,” märkis Ingel. Samas ütleb Ingel, et tema tutvusringkonnas käib 4 inimest pärast kooli tööl. Ingel leiab, et töötamine hoiab korralikumana, noorel on oma raha, aga noor kipub ära väsima. “See kooli ja töö tüdimus võib väga kiiresti peale tulla,” arvab ta.

“Mina soovitan inimestel mitte tööl käia kooli kõrvalt kui selline võimalus on,” soovitab tüdruk. “Kui sul raha on vaja, siis muidugi mine, aga kui on teisi võimalusi, siis..,” arvab Ingel ja lisab, et samas suvel peaks küll igaüks tööl käima. Tema meelest kooli kõrvalt tööl käimine annab noorele vähe raha, kuid võtab praktiliselt kogu ta vaba aja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 360 korda, sh täna 1)