36 saarlast püüab hiilida kõrvale sõjaväeteenistusest (9)

36 saarlast püüab hiilida kõrvale sõjaväeteenistusest

KOHUST TÄITMAS: Seni veel jätkub Eestis noori mehi, kellele sõjaväekohustuse täitmine on loomulik.

Kaitseressursside ameti andmete kohaselt on Saaremaalt ajateenistusse kutsututest jätnud ajateenistusse ilmumata 36 kutsealust. Eestis kokku on väeteenistusest kõrvalehiilijaid koguni 150.

Miks saarlased ei taha sõjaväekohustust täita ja kuidas püütakse ajateenistusest kõrvale hiilida, rääkis Kaitseressursside Ameti Kuressaare arstliku komisjoni esimees doktor Maie Õun.

Paljudel juhtudel on põhjuseks, miks ei taheta minna sõjaväkke, just igasugused laenud, kindlad töökohad ja õpingud. “Saaremaa puhul on veel eriti iseloomulik see, et siinsed noormehed käivad välismaal tööl,” arvas Õun ja selgitas, et sellisel juhul on nende noormeestega puid-maid küllalt jagatud. “Nendega on keeruline, sest nad tahavad elu eest kohustusest pääseda,” nentis Õun.

“Paljud noormehed on tänapäeval vähesest füüsilisest koormusest tingituna treenimatud ja kardavad ajateenistust,” leidis Õun. “Igasuguste luude- ja liigestehädadega püüavad kohustusest lahti saada,” rääkis Õun ja selgitas, et viimasel ajal on vaid 2–3 inimest sõjaväest ära saanud puhtalt ülekaalulisuse põhjusel. “Aga kõik paksud poisid ei ole viletsad ja osad nendest saavad sõjaväkke ka,” arvas ta, lisades samas, et paljudel ülekaalulistel on lisaks kaalule aga ka muud tervislikud probleemid, mis sõjaväekohustusest vabastavad, näiteks vererõhuprobleemid.

Õuna sõnul on aeg-ajalt ette tulnud ka psüühiliste häiretega noormehi. “Häireteks on näiteks ärevus ja närvilisus,” leidis Maie Õun. Paljudel juhtudel sõltub poiste vaimne seisund kodusest kliimast. “Kui kodus on selgeks tehtud, et oh sa pojakene, mis sa seal sõjaväes ikka aega raiskad, siis poiss tulebki sellise suhtumisega,” arvas Õun. “Mõnede jaoks on aga sõjaväekohustuse täitmine auasi,” leidis Õun.Kuna Maie Õun on sõjaväekohuslaste tervisekontrolli teinud nelikümmend aastat, on tema töö käigus ette tulnud ka erinevaid simulante. “Tänapäeval oskavad poisid endal vererõhku kõrgeks ajada,” märkis Õun ja lisas, et poisse reedab nende kummaline käitumine.

Õuna sõnul käisid vanasti need asjad käsukorras. “Kord oli rangem, kuid ka siis oli inimesi, kes sellest viilisid,” mainis Õun, kes ütles, et räägib poistele endistest aegadest ja sellest, et praegu on võrreldes sellega ju ajateenistus lausa lust ja lillepidu. “Mina ei saa aru, mida on selles teenistuses nii rasket,” märkis Õun. “Tont võtaks – saad korralikult süüa ja saad kodus puhkusel käia,” nentis Õun. “Aga paljude jaoks on need metsalaagrid ülejõu käivad,” ütles Õun. “Ma leian, et see on siiki vajalik läbi teha, saabki emme sabast lahti,” kommenteeris Õun.

Kuressaare endine sõjandusõpetaja Sulev Truuväärt, märkis nõukogudeaegsest sõjaväekohustusest rääkides, et tol ajal ei julgetud eriti sõjaväekohustust täitmata jätta, sest karistused olid rängad.

Sõjaväekohustusest kõrvalehiilimise eest võis saada kuni kolm aastat vangistust. “Üldiselt oli sel ajal ikka väga vähe tervislikel põhjustel mittekõlbulikke poisse,” arvas Truuväärt. “Aga kui 1992. aastal sõjaväeteenistuse jaoks siin Saaremaal noormehi üle vaatasime, selgus, et paljud nendest on kaunis viletsa tervisega,” rääkis Truuväärt ja lisas, et esimese nädala jooksul vabastati 7 noormeest tervislikel põhjustel sõjaväekohustusest. “Aga eks selle põhjuseks on osalt ka see mammapoeglus,” lisas Truuväärt.

Kaitseväekohustuslasi on Saaremaal hetkel umbes 10 000.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 200 korda, sh täna 1)