Rannakalurite püügivõimsus ületab kordades kalavarusid

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi vastvalminud Eesti kalalaevastiku tasuvuse analüüsi järgi ületab rannakalurite praegune püügivõimsus kalavarusid kahekordselt.

Põllumajandusministeeriumi tellitud analüüsist selgub, et ka rannakalurite vähendamine poole võrra ei takistaks olemasoleva kalavaru täielikku ekspluateerimist, kuna püügivõimsus ei sõltu niivõrd püüdjate ja paatide kui olemasolevate seisevpüügivahendite nõudmiste arvust.

Viimastel aastatel on enamik kalureid kasutanud maksimaalsest võimalikust püügivõimsusest vaid murdosa. Seega võib hüpoteetiliselt tekkida olukord, kus riik otsustab näiteks aastal 2010 vähendada Lääne-Eestis püügivahendite limiiti tänavuse tasemega võrreldes veerandi võrra, ent väga hea turuolukord (kõrge toorkala hind) tingib niivõrd intensiivse püügivahendite kasutuse, et püügikoormus muutub võrreldes 2006. aasta tasemega mitte väiksemaks, vaid viiekordistub.

Analoogne olukord oli Saaremaa keskkonnateenistuse andmetel aastatel 2000–2002, kui sama arvu püügivahendite juures kasvas võrkude nõudmiste arv 24 357 korralt 60 949 korrani ehk püügikoormus kasvas sama püügivõimsuse juures 2,5 korda.

Uuringus öeldakse ka, et Eesti rannakalurite optimaal-sest mitmeid kordi suurem arv sunnib kalureid otsima lisasissetulekuid. Teisalt on paljud kalanduses hõivatud isikud tegelikult olukorraga rahul ning ei soovigi selle tegevusharuga täiskohaga tegeleda. Samuti on selge, et enamikes Eesti püügipiirkondades ongi otstarbekas rannakalandusega tegeleda vaid teatavatel perioodidel ja mitte aastaringselt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)