Ootaks lahendusi, mitte ähvardusi! (13)

Ootaks lahendusi, mitte ähvardusi!

 

Kui 2006 siseministeerium sai oma eelarvesse raha juurde, oli selge, et ega riik ei jõua süsteemi lõpmatult raha lisada. Süsteem vajas ülevaatamist, kust saab teha kokkuhoidu. Täna tundub mulle, et siseminister kasutab nagu ähvardamise taktikat ja ütleb, et kui raha ei anta, siis kaotan ära ühe või teise asja.

Tegelikult ei tohiks ministri tasandil see nii olla, peaks pakkuma lahendusi. Lahendus ei ole see, kui vähendatakse politseid, tuletõrjet või kaotatakse KMA bürood ära.

Kui rääkida Saaremaa kontekstis, siis üks idee oli kunagi selline, et võiks teha ühe riigiasutuste maja, kus oleks sees maavalitsus, kõik muud siseministeeriumi struktuurid, ka kõikide teiste ministeeriumite vajalikud esindused ja dokumentide vormistamised.

Selle idee teostumisel oleks võitnud saarlane, sest oleks olnud üks koht, kus oma asju riigiga ajada. Ei pea mõtlema, kus mingi asutus on, kuhu oma auto parkida jne. Tollel hetkel ei olnud ühiskond selle realiseerimiseks valmis, nii see jäigi ideeks.

Kui vaatame seda, millega täna tegeleb KMA, siis ongi see ainult isikudokumentide väljastamine. Kui ma kuulsin eile uudistest, et meie bürood külastab keskmiselt 40 inimest päevas, seega saja päeva jooksul 4000 jne. Ma küll kahtlen, kas see koormus nii suur on, aga nende ülesannetega võiks tegelda riigistruktuur, kus 12-tunnine valve on. Olgu selleks siis politsei või piirivalve. Süsteem, kus on selliste asjadega väga palju tegemist, ongi ju näiteks piirivalve, kelle ülesannete hulka kuulubki isikudokumentide ja viisade kontroll. Miks mitte ka vormistamine.

Täna aga lahendust ei pakuta. On vaid räägitud, et kaotame ära. See on halvim sõnum, mida inimestele anda. Mis turvatunnet riik saab pakkuda, kui inimene peab juba isikudokumendi järgi sõitma kas Tallinna või Pärnu. “Aktuaalse kaamera” uudistes öeldi välja, et saarlased peaksid omast taskust isikudokumentide kättesaamiseks peale maksma neli miljonit krooni ja riik hoiaks sealt kaheksa miljonit kokku. Kus on siin loogika?
Tundub, nagu oleks mingi väljapressimistaktika mängus, mis riigi või ministri seisukohalt pole normaalne.

Mida saaks siis teha? Kõigepealt, avalikkuse ette tullakse alles siis, kui on konkreetseid lahendusi pakkuda. Ma usun, et kui siseministeeriumil on olemas mingid erinevad versioonid, siis kindlasti selleks, et samad summad alles jääks. Kui ma vaatan seda raha, mis riigieelarvest on juurde tulnud, siis praktiliselt on igal aastal alates 2006st ministeeriumi eelarve 8–10% kasvanud.

Nüüd tahetakse raha järgmiseks aastaks sama palju kärpida. Tuleks hoopis mõelda, kuidas pakkuda sama teenust natuke vähesema rahaga, efektiivsemalt. Mitte struktuure ära kaotades, vaid funktsioone ühildades.
Samas võiks kokkuhoiu aegadel mõelda ka sellele, kas tänaste funktsioonide, inimeste ja kompetentsusega maavalitsust üldse vaja on. Arutleda võiks, kas riik peab maakonnas esindatud olema. Kui peab, siis millisel kujul, milliste ülesannetega ja millist rolli ta peab täitma.

Oleme kaua arutanud, et ametnikkond on liiga suur, väike riik ei suuda seda üleval pidada. Oleks viimane aeg see selgeks rääkida. Peale selguse saamist võtta tööle kompetentsed inimesed, kes suudavad oma tööd hästi teha. Ainult läbi ametnike teadmiste, õppimisvõime ja oskuste saab teenus paraneda, mitte inimesi juurde palgates.

Piiratud territooriumil nagu Saaremaa, tuleb kindlaks teha, mida peaksid tegema omavalitsused, mida maavalitsus koos teiste riigistruktuuridega. Tegelikult väljastavad ju paljusid dokumente nii maavalitsus kui vallad. Sünni-, abielu- ja surmatunnistusi näiteks.

Siin olekski vaja selgust, kui suured on nende töötajate koormused ja võimalused, kes sellega tegelevad. On ju veel ametnikke, kes enamiku tööajast oma kliente ootavad.

Möönan, et Euroopa Liitu astumisega on KMA töö suuresti muutunud, ID-kaar-diga saab reisida liidu piires, passi ei lähegi paljudel üldse enam vaja. Operatiivsust vajavaid juhtumeid ehk nn kiirpasse on vaid üksikuid. Sea enam arvan, et muutused on vajalikud. Ärakaotamine pole aga muutus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)