Laenaks tiivad, kandleid on rohkem kui küll

Laenaks tiivad, kandleid on rohkem kui küll

 

Tänavune suvi ei ole eriline ega omanäoline, aga ta on alanud. Vaatamata loetud arvule nädalavahetusele nende kolme-nelja n-ö suvekuu jooksul oli just eelmisele kuhjunud kaks suurt sündmust Saaremaa kontekstis, kaks-kolm esietendust ja mitmeid väiksemamõõdulisi üritusi, kui ikka saab väikeseks nimetada suhteliselt suurejooneliselt plaanitud kirikumuusikapäevi või üritust, kus laulab Heidi Tamme.

Saaremaa ei ole nii suur, et rahvast oleks kõikjal, kui nad just ei ole harjutanud omnipresentsust ehk mitmel pool olemist. Minu mälu järgi on see ainult ühe olendi privileeg, kellest ei teata, et ta on olemas, vaid usutakse.

Öeldakse, et kõik on valikutes kinni. Jah, kui sul on eelisõigus teha valikuid. Samas on valikutega ka, nagu on. Valid ühe, aga hiljem kuuldu põhjal paistab, et oleks kasulikum ja arukam hoopis mujal viibida. Kui veel labasustest rääkida, siis öeldakse ka seda, et vali ja ole rahul valituga.

Kui lihtne ja samas kui raske. Isiklikult tõmbasin end peaaegu pooleks, et vähemalt neist kahest mainitud suurest sündmusest: Juu Jääbist ja Kuressaare lossi päevast osa saada, lisaks näha kasvõi üht esietendust.
Ilmselt on sellest palju räägitud, aga arvatavasti mitte piisavalt: Saaremaa ei ole nii suur ja siin ei toimu päris iga päev nii palju ja eriti suuri, mitmepäevaseid üritusi, et ei saaks tekitada kalendrit, kuhu saaks juba varakult, aasta või paar sündmuse aja kinni panna.

Ning kõik teised, kes on n-ö hiljaks jäänud, planeerivad aja ümber või lepivad omavahel kokku. Et ei tekiks olukord, kus neid inimesed, kes hea meelega võtaks paljudest üritustest osa, ei sunnitaks valima. Ning siis räägitakse, et seal ja seal oli vähem rahvast, kui oodati.

Samas on olukord ka ses suhtes absurdne, et inimene, kes heal juhul üks kord kuus tõesti tahab kuhugi minna lustima ja üritustest osa saama, ei suuda midagi välja valida ja jääb koju. Sest iga valik tundub olevat vale.

Klassikaline kits kahe heinakuhja vahel. Aga kui neid heinakuhje on rohkem kui paar? Samas võib olla valik ka see, et saab olla rahus ja vaikuses kodus, kui kogu linn või küla on jooksnud kusagile kokku. Aga mitte selle jaoks ei korraldada üritusi – pelgas lootuses, et ehk keegi ka kohale ilmub.

Minu kui kultuuriajakirjaniku jaoks oli neid valikuid raske teha, ja millegipärast ma arvan, et ma ei olnud mitte ainus, kes tundis ennast niimoodi. Pooleks või rohkemaks rebituna.

Samas tundub kultuurikalendrit vaadates, et ükski nädalavahetus ei ole rohkem nn ülekoormatud kui möödunud. Tõsi, nii linnas kui maal on paralleelselt üritusi, aga mitte kaht nii suurt kõrvuti. Üksik kontsert ei anna suure ürituse mõõtu välja, olgu tegu nii suure nimega kui tahes.

Ainuke vabandus, mis tundub mu jaoks tõsiseltvõetavam, on vast see, et jatsupublik ei kattu nendega, kes naudivad keskaegset keskkonda. Ning kirikumuusika ei ole ka just see magnet, kuhu kõik tormaksid kohale.
Aga see on ka ainus vabandus, mis peaaegu ei olegi seda, sest Saaremaa on ju nii pisike.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)