Kormoranid püüavad Väinameres kaluritest rohkem kala (4)

Mereinstituudis aastatel 2002–2008 tehtud arvutused annavad alust väita, et Väinameres on praegu kalurite saak kormoranide poolt püütud kala kogusest kaaluliselt oluliselt väiksem.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi vastvalminud Eesti kalalaevastiku tasuvuse analüüsis öeldakse, et kuigi viimase viie aasta jooksul ei ole kogutud uusi andmeid kormoranide toidubaasist, võib varasemate andmete põhjal siiski tuletada, et mõnede liikide osas erineb kormoranide poolt välja püütavate kalade arv kalurite poolt püütud isendite arvust tõenäoliselt juba märksa rohkem kui kümnekordselt.

Seega ei saa enam kuidagi kindlaks jääda endisele lähenemisele, et kalapopulatsioonide suurus ja produktsioon peavad olema tasakaalus kutselise kalanduse püügivõimsusega. Tuleb hakata arvestama ka kala teisi tarbijaid – kormorane ja hülgeid. Lisaks kalatoidulistele loomadele avaldab mõne liigi varudele aasta-aastalt üha olulisemat mõju ka harrastuslik kalapüük.

Uuring peab oluliseks, et väikesemastaabilise kalanduse optimaalse püügivõime määratlemisele peab eelnema poliitiline otsus sellest, kui suur osa varust peaks jääma kasutada kutselistele, kui suur osa harrastajatele ja kui palju kalatoidulistele loomadele. Niisuguse otsuse vastu võtmises pole midagi ainukordset – maailmas on nii mõnegi järve (näiteks Constance e. Bodensee) lähikonnas leitud, et harrastuskalastajate poolt piirkonda toodud raha ületab märkimisväärselt kutselise kalanduse poolt tekitatud tulusid ning kutselise kalanduse vahendid on keelustatud või siis on nende arvu oluliselt piiratud.

Samas võib tuua ka teistsuguseid näiteid. Näiteks Leedus on hakatud reaalse tegevusega tõsiselt piirama kormoranide populatsiooni arvukuse kasvu. Eestis praegu selline poliitika puudub. Poliitika puudumine tähendab aga sisuliselt seda, et näiteks kalatoiduliste lindude loomade osakaal varu kasutajana (eeskätt Väinameres, ent ka Pärnumaal ja Saaremaa lõunaosas) kasvab pidevalt.

Kuna puudub selgus, kui suur osa varust peaks “kuuluma” kutselistele kaluritele ja kui suur harrastuspüüdjatele ning kui suureks võiks kasvada kalatoiduliste loomade pidevalt paisuvad asurkonnad, siis on Eestis praegu võimatu määratleda kutseliste kalurite optimaalset arvu väikesemastaabilises kalanduses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)