Saare maakond on Eestis viimasel kohal kehtestatud üldplaneeringute arvu poolest, selgub värskest riigikontrolli auditist, mis käsitleb valdade ja linnade üldplaneeringuid ja nende puudumise põhjuseid.
Ehkki 2002. aastast oli valdadele teada kohustus kehtestada üldplaneering hiljemalt 1. juuliks 2007, ei olnud 2008. aasta 1. jaanuariks kogu valla territooriumi katvat üldplaneeringut 12-l Saare maakonna vallal.
Kehtiv üldplaneering puudus Kaarma, Kihelkonna, Laimjala, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu ja Valjala vallal. Rohkem kui pooltel omavalitsustel oli üldplaneering kehtestamata ka Põlva ja Tartu maakonnas. Eestis kokku puudus üldplaneering seitsmel linnal ja 81 vallal.
Saaremaal on mitmed vallad kehtestanud rannaalade kui kõrgema ehitussurvega territooriumi osa üldplaneeringu ning ei ole tervet valda hõlmava üldplaneeringu olemasolu seadnud prioriteediks. Mustjala, Orissaare ja Salme vald on kogu valla territooriumi katnud või planeerivadki katta osa üldplaneeringute teel.
Riigikontroll tõi auditis välja, et paljud vallad ja linnad ei ole üldplaneeringule kulutuste tegemist väheste eelarvevahendite tõttu oma prioriteediks pidanud.
Vastavad spetsialistid valdades ja linnades üldjuhul puuduvad, mistõttu üldplaneeringu koostamise teenus ostetakse suures mahus väljastpoolt sisse. Samuti ei tee väiksemad vallad ja linnad oma planeerimisalase võimekuse tõstmiseks piisaval määral koostööd. Audit tõdeb sedagi, et maakonnakeskustest kaugemal asuvatel valdadel puudub huvi maakasutus- ja ehitustingimuste määramiseks, kuna seal ei ole arendamiseks ette-võtjate survet.
Siseministeeriumi esindajate hinnangul on üldplaneeringutega seonduvaks põhiprobleemiks asjaolu, et vallad ja linnad ei tegele nende koostamisega ise, vaid ostavad teenust sisse. See tagab küll seaduse täitmise, aga sisulises osas ei täida üldplaneering oma eesmärke.
Ka mitmed omavalitsused ise leidsid, et mida väiksem on konsultandi roll üldplaneeringu koostamisel, seda tõhusamini suudetakse kehtestatud üldplaneeringut hiljem ellu viia.
Olulisi puudujääke on planeeringute järelevalves. Kuigi siseministeerium on rõhutanud järelevalve tõhustamise vajadust maavalitsustes, siis tegelikkuses koosseis väheneb ja head planeeringuspetsialistid lahkuvad järjest maavalitsustest.
Üldplaneering on oluline valla või linna arengut suunav juhtimisinstrument. Üldplaneering määrab kindlaks kogu omavalitsuse territooriumi planeerimise üldpõhimõtted, nagu näiteks maakasutuse, hoonestatavad alad, puhke- ja miljööväärtuslikud alad, infrastruktuuri ülesehituse ning paiknemise.
Vaat kus lops! Kui nii, siis on seadus vist vale. Milleks teha seadust, mida ei suudeta ega taheta täita…
Kuidas teised maakonnad saavad ja saarlased ei saa? Tahtmises ja pädevuses on küsimus.
Justnimelt pädevuses. Kui vaadata neid nn. spetsialiste valdades, siis üle poolte on hariduselt zootehnikud või tarktoristid -masinistid. No mis sa neilt siis tahad. Ja eks asi ole ka tahtmises. On ju lihtne tellida töö, maksta selle eest kõva pappi ja saadud üldplaneeringut hakatakse mõne kuu pärast juba muutma, sest jääb elule jalgu
minu teada koostavad planeeringuid peamiselt mandri firmad,hendrikson ja muud sellised
Aga algandmed, visioonid tulevad ju ikka kohapealt?