21.06.2008 arhiiv

  • Suurim löök, mida meie planeet Maa on uusima ajaloo vältel üle elanud, leidis aset täpselt sada aastat tagasi. Teadlased vaidlevad tänaseni selle üle, kas sätendav ja kirkalt helendav objekt, mis 1908. aasta 30. juuni hommikutundidel kohaliku aja järgi kell 7.17 sisenes Kesk-Siberi taevalaotusele, oli osake komeedist või killuke asteroidist. Kuid milline see õige vastus ka poleks, fakt jääb faktiks – meile tundmatu taevakeha kukkumine põhjustas gigantse plahvatuse, mis hävitas Tunguska jõekese piirkonnas metsa enam kui 2000 ruutkilomeetri suurusel maa-alal.

    Täpselt sada aastat tagasi toimus Maa uusima ajaloo suurim kosmiline kokkupõrge (3)

    21/06/2008
    Suurim löök, mida meie planeet Maa on uusima ajaloo vältel üle elanud, leidis aset täpselt sada aastat tagasi. Teadlased vaidlevad tänaseni selle üle, kas sätendav ja kirkalt helendav objekt, mis 1908. aasta 30. juuni hommikutundidel kohaliku aja järgi kell 7.17 sisenes Kesk-Siberi taevalaotusele, oli osake komeedist või killuke asteroidist. Kuid milline see õige vastus ka poleks, fakt jääb faktiks – meile tundmatu taevakeha kukkumine põhjustas gigantse plahvatuse, mis hävitas Tunguska jõekese piirkonnas metsa enam kui 2000 ruutkilomeetri suurusel maa-alal.

    Loe edasi...

  • Kakssada kakskümmend aastat tagasi, 1788. aasta 21. juunil, jõustus Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Veidi enam kui kahe aastasaja jooksul on kõnealusesse õigusakti tehtud 27 parandust (ingl k amendments), kuid põhiliselt on see jäänud muutumatuks ja suurepäraselt määrab riikliku elu mitmetel rahvustel, mis moodustavad USA elanikkonna.

    Tänane päev möödanikuks

    21/06/2008
    Kakssada kakskümmend aastat tagasi, 1788. aasta 21. juunil, jõustus Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Veidi enam kui kahe aastasaja jooksul on kõnealusesse õigusakti tehtud 27 parandust (ingl k amendments), kuid põhiliselt on see jäänud muutumatuks ja suurepäraselt määrab riikliku elu mitmetel rahvustel, mis moodustavad USA elanikkonna.

    Loe edasi...

  • 1885. aasta juunis saabus Lydia Koidula Kuressaarde ravile. Tegemist oli poetessi viimase sõiduga kodumaale – juba järgmise aasta augustis viis raske vähihaigus ta manala teele. Alljärgnev tekst kuulub taani estofiilist kirjandusteadlasele Anne Behrndtile, mis täismahus ilmus Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatus 1991–1992. Tekst koostatud kirjade alusel, mis Lydia Koidula 1885. aasta juunis-juulis Kuressaares viibides kirjutas oma lähedastele. Taustaks on kasutatud materjale, mis ilmusid 1880. aastatel ajalehes Arensburger Wochenblatt.

    Kirjadest, mis Koidula Kuressaarest supelvõõrana koju saatis

    21/06/2008
    1885. aasta juunis saabus Lydia Koidula Kuressaarde ravile. Tegemist oli poetessi viimase sõiduga kodumaale – juba järgmise aasta augustis viis raske vähihaigus ta manala teele. Alljärgnev tekst kuulub taani estofiilist kirjandusteadlasele Anne Behrndtile, mis täismahus ilmus Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatus 1991–1992. Tekst koostatud kirjade alusel, mis Lydia Koidula 1885. aasta juunis-juulis Kuressaares viibides kirjutas oma lähedastele. Taustaks on kasutatud materjale, mis ilmusid 1880. aastatel ajalehes Arensburger Wochenblatt.

    Loe edasi...

  • Täna, 21.06 kell 2.59 algas kalendrisuvi. On aasta lühimate ööde ja pikimate päevade aeg. Rahvatarkuse järgi jääb päike pööripäevast kolmeks päevaks oma ülemisse pessa – päevad püsivad üsna ühepikkused. Algab jaani- ehk leedoaeg või nagu meie esivanemad on veel öelnud – suured päevad.

    Suured päevad – kallis püha

    21/06/2008
    Täna, 21.06 kell 2.59 algas kalendrisuvi. On aasta lühimate ööde ja pikimate päevade aeg. Rahvatarkuse järgi jääb päike pööripäevast kolmeks päevaks oma ülemisse pessa – päevad püsivad üsna ühepikkused. Algab jaani- ehk leedoaeg või nagu meie esivanemad on veel öelnud – suured päevad.

    Loe edasi...

  • KURESSAARE Esmaspäeval, 23. juunil Kuressaares Vabadussõja ausamba juures kl 17 võidupüha rahvakoosolek ja pidulik tulejagamine valdadele. Kuressaare linna puhkealal esmaspäeval, 23. juunil kl 21 jaaniõhtu. Rahvalik kontsert, mida juhib Abruka Maali ehk Lea Kuldsepp. Esinevad rahvatantsijad, lauluansamblid ja pillimehed. Tantsuks mängivad Tartu pillimehed. Jaanitule süütamine päikeseloojangul.

    On jaaniaeg. Tule jaanitulele!

    21/06/2008
    KURESSAARE Esmaspäeval, 23. juunil Kuressaares Vabadussõja ausamba juures kl 17 võidupüha rahvakoosolek ja pidulik tulejagamine valdadele. Kuressaare linna puhkealal esmaspäeval, 23. juunil kl 21 jaaniõhtu. Rahvalik kontsert, mida juhib Abruka Maali ehk Lea Kuldsepp. Esinevad rahvatantsijad, lauluansamblid ja pillimehed. Tantsuks mängivad Tartu pillimehed. Jaanitule süütamine päikeseloojangul.

    Loe edasi...

  • Niipea kui põhikoolide lõpuaktused läbi ja noortel tunnistused käes, algab uus tunglemine – vaja 9 klassi tarkusele lisateadmisi hankima hakata. Valikuid on selleks Saaremaal mitmeid.

    Juhtkiri: Et koolitee ei lõppeks

    21/06/2008
    Niipea kui põhikoolide lõpuaktused läbi ja noortel tunnistused käes, algab uus tunglemine – vaja 9 klassi tarkusele lisateadmisi hankima hakata. Valikuid on selleks Saaremaal mitmeid.

    Loe edasi...

  • Võidupüha ja jaanipäev käsikäes. Põhjamaiselt kauneim aeg looduses on meie rahvale erilise tähendusega.

    Pidustused oma riigi auks (1)

    21/06/2008
    Võidupüha ja jaanipäev käsikäes. Põhjamaiselt kauneim aeg looduses on meie rahvale erilise tähendusega.

    Loe edasi...

  • 10-margalised Eesti rahad On juba Tallinnas liikumas. Uus raha on pruunikat värvi ja hästi suurem, kui 5-margaline. Uue raha kaunistused olevat haruldaselt hästi õnnestunud ja sedavõrd keerulised, et järeletegemine võimata. Meie Maa, 2. juuli 1919

    Vanad ajalehed kirjutavad:

    21/06/2008
    10-margalised Eesti rahad On juba Tallinnas liikumas. Uus raha on pruunikat värvi ja hästi suurem, kui 5-margaline. Uue raha kaunistused olevat haruldaselt hästi õnnestunud ja sedavõrd keerulised, et järeletegemine võimata. Meie Maa, 2. juuli 1919

    Loe edasi...

  • Raha on asi, milleta ei saa praegu ega ole saanud hakkama Eesti Vabariigi algusaegadel. Et raha hoidmise asutus on pank, siis oli ka kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel Saaremaal päris vilgas pangategevus – pankasid asutati ja tähistati nende juubeleid. Päris mitmes vallas oli oma pank.

    Saaremaal olid vabariigi alguses aktiivsed pangad (1)

    21/06/2008
    Raha on asi, milleta ei saa praegu ega ole saanud hakkama Eesti Vabariigi algusaegadel. Et raha hoidmise asutus on pank, siis oli ka kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel Saaremaal päris vilgas pangategevus – pankasid asutati ja tähistati nende juubeleid. Päris mitmes vallas oli oma pank.

    Loe edasi...

  • Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu eraldas eile Kudjape jäätmejaama väljaehitamiseks 28,6 milj krooni, mis on poole vähem kui taotletud 60 miljonit krooni.

    Kudjape jäätmejaam sai KIK-lt loodetust poole vähem raha

    21/06/2008
    Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu eraldas eile Kudjape jäätmejaama väljaehitamiseks 28,6 milj krooni, mis on poole vähem kui taotletud 60 miljonit krooni.

    Loe edasi...

  • Kuressaare gümnaasiumis kestis kolmapäevast eilseni 10. klassi tahtjate dokumentide vastuvõtt. Sooviavaldusi laekus loodavatest klassikohtadest ligi 40 võrra enam.

    KG-sse tahtjaist jääb üks klassitäis lapsi ukse taha (4)

    21/06/2008
    Kuressaare gümnaasiumis kestis kolmapäevast eilseni 10. klassi tahtjate dokumentide vastuvõtt. Sooviavaldusi laekus loodavatest klassikohtadest ligi 40 võrra enam.

    Loe edasi...

  • Eilses paduvihmas peetud 51. Saaremaa Velotuuri pikima, 150 km pikkuse etapi võitis fotofinišiga klubist Arctic Sport Club Andrus Aug (fotol nr. 52), kellele kaotas napilt CFC rattur Mart Ojavee. Kolmas oli Allan Aulik.

    51. velotuur jõudis Saaremaale (6)

    21/06/2008
    Eilses paduvihmas peetud 51. Saaremaa Velotuuri pikima, 150 km pikkuse etapi võitis fotofinišiga klubist Arctic Sport Club Andrus Aug (fotol nr. 52), kellele kaotas napilt CFC rattur Mart Ojavee. Kolmas oli Allan Aulik.

    Loe edasi...

  • Johan Spa töötajad teatasid eile päästeteenistusele, et hoone kõrvalhoovis jookseb ringi rebasekutsikas, kaelarihm järel lohisemas. Kellegi poolt kodustatud rebase võtsid päästjad kinni ning omanik tuli oma lemmikule järele.

    Kaelarihmaga rebane hulkus linnas (2)

    21/06/2008
    Johan Spa töötajad teatasid eile päästeteenistusele, et hoone kõrvalhoovis jookseb ringi rebasekutsikas, kaelarihm järel lohisemas. Kellegi poolt kodustatud rebase võtsid päästjad kinni ning omanik tuli oma lemmikule järele.

    Loe edasi...

  • 26. juunil saab 70-aastaseks põnev ja tore inimene Leino Lember, kes on eelkõige tuntud tegusa maletajana, hoolimata sellest, et ta ei ole malelauda ega malendeid ihusilmaga kunagi näinud. Ta on esindanud Eestit pimedate maleolümpiatel ning mänginud edukalt kohalikel nägijate võistlustel.

    Pime mees kirjus maailmas (1)

    21/06/2008
    26. juunil saab 70-aastaseks põnev ja tore inimene Leino Lember, kes on eelkõige tuntud tegusa maletajana, hoolimata sellest, et ta ei ole malelauda ega malendeid ihusilmaga kunagi näinud. Ta on esindanud Eestit pimedate maleolümpiatel ning mänginud edukalt kohalikel nägijate võistlustel.

    Loe edasi...

  • Kuna eestlased on põhjamaine rahvas, kasutame me suvel võimalust särava päikese käes viibida võimalikult palju ära. Päike on meie igapäevane sõber ja on kahju, et ta näitab end rohkem ainult suvel.

    KUUMIM TREND – PÄEVITAMINE (1)

    21/06/2008
    Kuna eestlased on põhjamaine rahvas, kasutame me suvel võimalust särava päikese käes viibida võimalikult palju ära. Päike on meie igapäevane sõber ja on kahju, et ta näitab end rohkem ainult suvel.

    Loe edasi...

  • Ega me ikka päris hästi endale aru anna, kuidas me ise oma kodukandi ajalugu üles ehitame ja sinna uusi lehekülgi kirjutame. Sündmuste jada, mis meid eluteel saadab ja mille põhjustajateks me tavaliselt ise oleme, tundub meile loomulik. Äärmisel juhul liigitame me toimunu kas siis õnnestunud või siis mitte kordaläinute kategooriasse ja sellega tavaliselt asi piirdub. Tegelikult on need ju leheküljed meie endi kodukandi ajalooraamatus, mis kokkuvõttes moodustavad tervikliku peatüki antud ajahetkest.

    Imelisest laulupäevast ja tulevast jaanipäevast Abrukal

    21/06/2008
    Ega me ikka päris hästi endale aru anna, kuidas me ise oma kodukandi ajalugu üles ehitame ja sinna uusi lehekülgi kirjutame. Sündmuste jada, mis meid eluteel saadab ja mille põhjustajateks me tavaliselt ise oleme, tundub meile loomulik. Äärmisel juhul liigitame me toimunu kas siis õnnestunud või siis mitte kordaläinute kategooriasse ja sellega tavaliselt asi piirdub. Tegelikult on need ju leheküljed meie endi kodukandi ajalooraamatus, mis kokkuvõttes moodustavad tervikliku peatüki antud ajahetkest.

    Loe edasi...

  • Saaremaalt pärit Ugala teatri näitleja, kõikide pere pisemate telesõber Tomi, ristinimega Karol Kuntsel, tunnistab, et filmi võtteperioodi ajal ei olnud tal aimugi sellest, et tema vanavanaisa Johannes Kuuder soomusrongi peal Eesti vabaduse eest võitles. Küll aga tunnistab, et filmis “Nimed marmortahvlil” osalemine muutis nii tema kui ka teiste lavakunstikooli tudengite ellusuhtumist just isamaalise kasvatuse osas.

    Karol Kuntsel: Eesti riigi iseseisvus on tegelikult suur ime

    21/06/2008
    Saaremaalt pärit Ugala teatri näitleja, kõikide pere pisemate telesõber Tomi, ristinimega Karol Kuntsel, tunnistab, et filmi võtteperioodi ajal ei olnud tal aimugi sellest, et tema vanavanaisa Johannes Kuuder soomusrongi peal Eesti vabaduse eest võitles. Küll aga tunnistab, et filmis “Nimed marmortahvlil” osalemine muutis nii tema kui ka teiste lavakunstikooli tudengite ellusuhtumist just isamaalise kasvatuse osas.

    Loe edasi...

  • Kui Saaremaalt pärit näitleja Karol Kuntsel mängis filmis “Nimed marmortahvlil”, ei teadnud ta, et temaga ühel kuupäeval, 21. augustil, sündinud vanavanaisa Johannes Kuuder võitles Eesti Vabadussõjas samuti soomusrongil, nagu seda tegi filmis Kuntseli mängitud kangelane Martinson.

    Soomusrongil filmi- ja päris sõjas – Vabadussõjas (1)

    21/06/2008
    Kui Saaremaalt pärit näitleja Karol Kuntsel mängis filmis “Nimed marmortahvlil”, ei teadnud ta, et temaga ühel kuupäeval, 21. augustil, sündinud vanavanaisa Johannes Kuuder võitles Eesti Vabadussõjas samuti soomusrongil, nagu seda tegi filmis Kuntseli mängitud kangelane Martinson.

    Loe edasi...

  • Mitu kuud kestnud Oma Saare reisifotode konkursi “Nii nad elavad…” võitja Merilen Mentaal sai eile ajalehe toimetusest kätte auhinna – Olümpose fotoaparaadi, mille oli välja pannud Turufoto.

    Fotovõistlus selleks korraks läbi

    21/06/2008
    Mitu kuud kestnud Oma Saare reisifotode konkursi “Nii nad elavad…” võitja Merilen Mentaal sai eile ajalehe toimetusest kätte auhinna – Olümpose fotoaparaadi, mille oli välja pannud Turufoto.

    Loe edasi...

  • Saaremaa maasikakasvatajad tõdevad, et nõudlus kohalike maasikate järele on väga suur, samal ajal on Saaremaal maasikakasvatajaid vähe. Kõrgetest kasvatuskuludest ja nõudlusest tingituna on saarel kasvatatud maasikate hind aga üsna kõrge. Inimesed ostavad kohalikke maasikmarju aga hinnast sõltumata, praktiliselt iga hinnaga, ütlevad kohalikud marjakasvatajad.

    Saaremaa maasikad lähevad kaubaks iga hinnaga (2)

    21/06/2008
    Saaremaa maasikakasvatajad tõdevad, et nõudlus kohalike maasikate järele on väga suur, samal ajal on Saaremaal maasikakasvatajaid vähe. Kõrgetest kasvatuskuludest ja nõudlusest tingituna on saarel kasvatatud maasikate hind aga üsna kõrge. Inimesed ostavad kohalikke maasikmarju aga hinnast sõltumata, praktiliselt iga hinnaga, ütlevad kohalikud marjakasvatajad.

    Loe edasi...

1 - 212