Kuressaare haiglas avati eile, lastekaitsepäeva eel, uue ilme omandanud ja kutsuvates värvitoonides sünnitusosakond.
“Seinu ei liigutatud, kõike muud aga küll,” kommenteeris dr Thea Rahumeel (pildil paremal) remonditud osakonda. “Kõik on tuttuus.”
Kuressaare haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu luges sissejuhatuseks ette lõike ligi pool sajandit tagasi sünnitustega seonduvatest juhtumistest ning märkis, et aeg on niipalju edasi läinud, et meie naised saavad nüüd sünnitada hoopis teistsugustes tingimustes.
Samas on statistika karm. Kui Saaremaal oli ligi 20 aastat tagasi 700–800 sünnitust aastas, siis praegu on see arv natuke alla 300. Kui 20 aastat tagasi oli günekoloogiaosakonnas voodeid kokku 60, siis praegu on neid 10.
“Eriti tore on tänase sündmuse puhul see, et tegu on kogu Eesti arengu mõttes märgilise tähendusega,” rääkis Kuressaare abilinnapea Argo Kirss (pildil vasakul). Kuna meie rahvas on väikesearvuline ning juurdekasv on murekoht juba mõnda aega, siis loodetavasti aitab sünnituseks loodud tingimuste parandamine natuke sellele kaasa.
Argo Kirss leidis sümboolse olevat ka selle, et juba teist aastat järjest teeb haigla linnale sellise kingituse. “Eelmine aasta avati enne lastekaitsepäeva lasteosakond ja nüüd lastega seotud osakond,” täpsustas ta. Remont loodeti valmis saada emadepäevaks, aga võib-olla oligi niimoodi parem, et aeg natuke pikemaks venis.
Kunstnikud Anne Tootmaa ja Liina Haamer tegid kahekesi sünnitusosakonna jaoks värvilahenduse. “Kui tuled sellisesse osakonda, on ju värvidemaailm esimene, mis sind vastu võtab,” selgitas Anne Tootmaa. Söögituba ja nn fuajee on maalitud intensiivset roosat värvi ja peaks mõjuma soojalt ja kutsuvalt. “Koridor jättis hästi laia mulje. Soe toon on aga selline, mis tõmbab kokku ja muudab osakonna justkui väikeseks emasüleks.”
Kiidame haiglat ja juhatuse esimeest Sarapuud – tublid tööd teeb !
Selline pisiasi ei liiguta mu maailma ega pane mind kindlasti sünnitama
elu läks nii kiiresti, et ei jõudnudki sinna majja, pisar tuleb silma teisi omavanuseid vanaemasid vaadates
palju õnne, mind liigutab see lugu väga. 2 aastat tagasi kohtusime selles haiglas oma pisipojaga ja õnne jagub ikka veel.Tore, et tänased noored emmed saavad sellises ilusas osakonnas oma päikesekiired ja see emotsioon on kaasas igavesti. Palju õnne ja ikka õnne sinna majja.