Pakenditeema on selle aasta algusest inimeste elu mõjutanud. Pakendid tuleb muust olmeprügist välja sortida, õigemini ei peaks need olmeprügisse sattumagi.
Mis siis on muutunud inimese jaoks, kes on parasjagu kodujuustu topsist ära söönud ja Värskat peale joonud ja kellel on nüüd kaks pakendit, värske pakendiseaduse ja pakendiaktsiisiseaduse muutumise valguses?
Sõltuvalt inimese elukohast, omavalitsuse, kaupmeeste, jäätmevedajate ning taaskasutusorganisatsioonide poolt seni korraldatust ning muidugi isiklikust käitumisest tulenevalt ei olegi võib-olla midagi muutunud.
Neid kohti on aga küll ja veel, kus vastne seadusemuudatus peaks kodanike poolsele keskkonnast paremale hoolimisele kaasa aitama.
Kõigepealt pandipakendist
Seaduse vastuvõtmisest möödunud aastatel on jõudnud juba klassikaks muutuda kaupmehe võimalus korraldada pandipakendi (loe: taara) vastuvõtt oma kaupluse asemel müügikoha vahetus läheduses.
Kui mitu kilomeetrit kauplusest see vahetu lähedus hõlmas, sõltus juba konkreetsest juhtumist. Uue seadusemuudatuse kohaselt peab pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on üle 200 ruutmeetri, korraldama tagatisrahaga koormatud pakendi vastuvõtmise müügikohas või selle teenindusmaa territooriumil.
Kaupmees, kelle müügikoht on alla 200 ruutmeetri, võib pandipakendi vastuvõttu korraldada väljaspool oma müügikoha teeninduskoha piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul.
Eelnõu menetlemise käigus tekkis arutelu nn valla-näitel, kus hiljutine taarapunktide sulgemisaktsioon inimesed murelikuks tegi. Nii saigi seadusesse täiendus, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pandipakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. Eelduseks muidugi, et seal on olemas müügikoht või -kohad. Nii ei pea, pudelid kaenlas, naabervalda sammuma.
Meeldetuletuseks veel, et pandipakendit ei pea vastu võtma alla 20 ruutmeetrine müügikoht ka seni kehtinud seaduse kohaselt, juhul kui see paikneb tiheasustusalal.
Seadus näeb ette võimaluse, et tagatisraha suuruse märk muutub. See märk võib olla ka teistsugune kui tuntud pudelikujutis tagatisraha summaga. Räägitud on näiteks tähtede A, B, C kasutamisest jne. Seaduses seda selliselt kehtestatud pole.
Kehtestajaks on keskkonnaminister. Vajalik võib see olla eurole üleminekul või mõne pakendi tagatisraha suuruse muutmisel. Seda juhul, kui mingit liiki pakendi tagastamine väheneb.
Pandiga koormamata pakendite saatusest
Seni kehtinud seadus jättis pakendikonteinerite paiknemise, arvu ja mahu suhtes otsad üsna lahtiseks. Räägiti üleriigilisest võrgust à la konteiner igasse valda. Nii ei olegi eriti imekspandav, et pärast käesoleva aasta 1. jaanuari ja sortimisnõude kehtestamist läks suureks tõmblemiseks.
Seadus peab kindlasti olema konkreetsem ja nii saigi sätestatud piisava konteinerpargi põhimõtted, lähtudes inimeste arvust territooriumil.
Nii on meil taaskasutusorganisatsioonidele kehtestatud kolmene jaotus.
Esiteks tiheasustusega alad, kus on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – seal peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses.
Kui tiheasustusega alal on asustustihedus 500 ja 1000 elaniku vahel ühel ruutkilomeetril, siis peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, siis peab kogumiskoht olema kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
Need nõuded jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuarist. Igas kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine.
Kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Tundub võib-olla naljakas, aga seaduses on kirjas ka see, et kohalik omavalitsus peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel neid tingimusi täita.
Nimelt on taaskasutusorganisatsioonidel ka kogemusi, seda küll pakendiseaduse esmase jõustumise järgsest ajast, kui öeldi, et meile neid konteinereid küll vaja pole.
Kohaliku omavalitsusega kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal, ehk pakendeid teie ukse tagant ära viies. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu.
Loodame, et süsteem saab inimsõbralikum. Võiks tahta ka enamat, aga igal asjal on hind, mille me kaupa ostes kinni maksame. Nii et katsume plaanitu ellu viia ja siis vaatame, kuidas edasi.
Loodetavasti saate pakendiasjanduses muutuvast või lihtsalt olemasoleva meeldetuletamiseks taaskasutusorganisatsioonidelt informatsiooni, sest seaduse kohaselt peavad teavitusele tehtavad kulutused olema vähemalt üks protsent taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta käibest.
Lõpetuseks üks pakendite taaskasutusse võtmisega seonduv asi.
Tänane jäätmeseadus kehtestab olmejäätmete regulaarse äraveo kohustuse tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuus.
Olukorras, kus pakendite väljasortimise tõttu olmejäätmete maht väheneb, peame võtma arutusele veosageduse vähendamise küsimuse. Kehtiva seaduse kohaselt on see ka praegu võimalik, aga erandi menetlemine on tavaliselt ikka problemaatiline.
Loading ...
Lisa kommentaar