Rahandusministeeriumi väljapakutud kohalike omavalitsuste uus eelarvemudel võib võtta Kuressaare linnalt võimaluse osaleda europrojektides ning sundida müüma osalused linnaga seotud äriühingutes.
Ministeeriumide kooskõlastusringil oleva omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse eelnõu kohaselt kuulub Kuressaare linn koos Viimsi valla, Kiili valla ja Võru linnaga raskes finantsolukorras olevate omavalitsuste nimistusse, kus uute laenude võtmine on küsimärgi all.
Eelnõu kohaselt arvatakse omavalitsuse võlakohustuste hulka kõigi omavalitsusega seotud äriühingute ja sihtasutuste võlad, mis tõstaks Kuressaare linna praeguse 55%-ni küündiva võlakoormuse vähemalt kahekordseks. Seda on rohkem kui eelnõus lubatud piirmäär 60–100 protsenti.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles Oma Saarele, et eelnõus sisalduvad põhimõtted seavad piirangud uute laenude võtmiseks nii Kuressaare linnale kui linna konsolideerimisgrupi ettevõtetele.
See tähendab, et näiteks Kuressaare Veevärk ei tohi võtta laenu kanalisatsiooni- ja veetrasside rajamiseks, Kuressaare Soojus aga uue katla ostmiseks.
Koovi sõnul viib säärane rahanduspoliitika olukorrani, kus ettevõtted saavad investeeringuteks raha vaid teenuse hinda tõstes. “Kas siis riigi soov on täna, et ettevõte enam laenu võtta ei saaks, vaid peab ühe aastaga saama vahendid investeeringute tegemiseks läbi tegevustulemi?” küsis Kalle Koov.
Kuressaare abilinnapea sõnul seab eelnõu praegusel kujul jõustumine ohtu Kuressaare linna võimaluse hankida struktuurfondidest euroraha. Seega on linn sunnitud ümber vaatama juba võetud kohustuste katmise ning praegused prioriteedid ja tulevikuplaanid.
Löögi alla satub Tallinna tänava rekonstrueerimise kava ja Aia tänava läbimurde rajamine, Pärna ja Piiri tänava remont ning sadevete süsteemi väljaehitamine linnas. Samuti lasteaedade ja Kuressaare haigla kaasajastamine, staadion, kombijaam jne.
“Omaette küsimus on see, et mis hakkab toimuma, kui riik ei toeta loodetud mahus Kudjape jäätmejaama rajamist,” lausus Koov. “Kust võetakse sel juhul raha, et ühe aasta jooksul rajada jäätmejaam ja hakata prügi maakonnast välja vedama?”
Musta stsenaariumi korral tuleb Koovi sõnul väga põhjalikult üle vaadata linna osalus äriühingutes. “Kui see takistab linna arengut, siis pole meile ju vaja, et me oleme ühes või teises äriühingus osanikud. Tuleb otsida muid lahendusi, ega elu selle pärast veel seisma jää,” rääkis Koov.
Abilinnapea hinnangul on Kuressaares ülesehitatud allasutuste skeem toiminud edukalt. Kuressaare linna eelarve on praegu võimeline teenindama nii kahe gümnaasiumi kui ka Kuressaare Spordibaaside laenude tagasimakseid ja finantseerimiskohustusi.
“Kui meil neid kohustusi ei oleks, siis meil ei oleks täna linnas kahte suurt kordatehtud koolihoonet ja spordihoonet, aga seaduse silmis oleksime tublid poisid,” ironiseeris Koov.
Abilinnapea hinnangul soovib Eesti riik juurutada ühetasandilist otsustusõigust, kus kohalikule omavalitsusele jäävad kohustused, aga õigust oma eelarvet kujundada enam pole.
“Ma tahaks näha, kes julgeb öelda, et me käitume vastutustundetult. Vaidleme iga kord selle üle, kas investeerida või kulutada, sest investeering on seotud tuleviku ja kulu olevikuga,” rääkis Koov.
“Ma arvan, et laias laastus on omavalitsustes targad inimesed, kes oskavad vaadata, mis toimub riigis tervikuna ja millisel hetkel tuleb pidurit tõmmata. Isegi kui ametnik ei oska, on meil olemas volikogu, on olemas üks, teine või kolmas institutsioon, aga ei pea tegema nõnda, et seadus paneb sind nii raamidesse, et sa üldse areneda ei saa.”
Koovi sõnul läheb rahandusministeeriumi eelnõu vastuollu äriseadustikuga ega arvesta ettevõtete ja linna vara tegelikku väärtust. Arvestatakse ainult jooksvaid tulusid ja kulusid ning investeeringuteks võetavate laenude mahtu.
Kalle Koovi arvates peab omavalitsus olema efektiivne, hästitoimiv ja hästi mehitatud ning oma huvide eest täismahus tegutsev organisatsioon. “Ma tahan linnakodanikuna, et linn oleks viimase peal tegutseja. Mulle läheb see korda ka inimesena, mitte ainult ametnikuna.”
Abilinnapea sõnul oleks ta väga meelitatud, kui keegi teeks selgeks, et Kuressaare linna loogika on vale. “Et see teine loogika on edasiviivam ja toob kasu ja täiendavat arengut linnaruumi korrastamisel. Kui see aga nii ei ole, siis miks ma peaksin sellega leppima,” küsis Koov ning avaldas lootust, et kohalikud omavalitsused teevad seaduse eelnõusse parandus- ja täiendusettepanekuid ning et rahandusministeerium nendega ka arvestab.
Loading ...
?????Löögi alla satub Tallinna tänava rekonstrueerimise kava????? Muidugi satub, kui juba ei tea mitmes linnavalitsuse koosseis aastaid vaid mõtleb, kuidas Tallinna tänava, kui “terviselinna” paraadvärava rekonstrueerimistöid teostada. Lõpp kiidulaulule “kui korras ja puhas on meie Kuressaare”
Rahandusministeerium on kahtlemata pädev organ, paraku aga on nende juht täiesti tavaline seakarjus, enam-vähem sääraselt väljendas ennast ka majandusteadlane Tiit Made Raadio 2 saates “Ülekuulamine”. Nii et, olgem ausad, mida sealt siis oodata ongi. Meie riigis ei ole tehnokraatide valitsust, veel vähem Riigikogu. Ministrid hüppavad kui peategelane lasteraamatust Viplala kord ühte, kord teise ministeeriumisse ja hakkavad tihtipeale oma suva järgi tinistama (loe: asju korraldama). Loomulikult ega negatiivse eelarve vastuvõtmine riiki veel upakile ei aja, aga hoiatav märk on see sellegi poolest. Väga raske on uskuda jutte sellest, et kuni viimase hetkeni polnud võimalik praegust stsenaariumi ette näha. Asja juures vast ongi kõige masendavam just see pool, et viimases agoonias tuleb hakata süüdlast otsima väljaspoolt endid ja siis pöörduvadki pilgu omavalitsuste poole, kes ehkki küll on ka üpris tihti seotud riigi valitseva parteidega, asuvad ometi väljaspool seda suhtes 20:80 võimu jagavat institutsiooni, milleks on vabariigi valitsus. Ehk siis ühesõnaga kahuriliha, mida võib iseenda käte verest puhtaks pesemiseks mõnuga ekspluateerida.
koovi käsitluses on laen midagi sellist,mida saab niisama. tuletaksin meelde,et laenu peab ka tagasi maksma ja koos intressidega.ehk ka laenu vöttes maksvaad selle samamoodi kinni tarbijad,aga siis juba koos intressiga ehk rohkem.
Põhimõtteliselt on sul õigus, samas kui me vaatame, milline on inflatsioon (selle protsent täpsemalt) siis tegelikult on laenamine õige samm, arvestades, et kõikvõimalikud asjad ikka kallimaks lähevad mitte kunagi odavamaks. Pigem täna laenata ja teha mingid teatud asjad valmis kui et konstanteerida fakti, et me mõne aasta pärast mitte midagi enam soetada ei suuda.
toetus ja laen on minuarust ikka 2 eri asja
sest eurotoetuse saamiseks on vaja oma rahaline panus välj akäia ja selleks, et seda teha, paistab olevat vaja raha laenata. Kui ei saa laenata, pole omaosalust millegagi katta ja eurorah asiis k aei saa.
Kelle jaoks siin üldse midagi arendatakse? Soome pensionäride jaoks? Oma noored tõmbavad suuremalt jaolt kõik saarelt uttu.
Ja jutt pisut segane. Kas koolid on äriettevõtted. Mis paistmist on koolidele võetud laenudel äriseadusega.
Selge see, et valitsuse käed on nende laenuasjadega seotud ja ega nad omavalitsustelegi siis vaba voli anna. Võid ju aasta või paar kavaldada, aga ükskord saadakse ikka jälile.
Iseküsimus on investeeringute arukus.