Kaua poliitikute vahel vaieldud teema, kas haridusjuhtide töölepingud peaksid olema tähtajalised või mitte, on leidnud lahenduse. Ühtepidi on kardetud juhtide muutmist poliitilise mängu osaks, teistpidi on maal sageli olukord, kus kandideerib ametisolev direktor üksinda. Sellise konkursi korraldamine on mõttetu. Mis põhjusel ei tulda konkurssidele? Napib kandidaate või ei taheta ametisolija töökohta võtta?
Alates käesoleva aasta 1. augustist ei pea omavalitsused enam iga viie aasta tagant korraldama konkursse koolidirektorite või lasteaiajuhatajate töölepingute sõlmimiseks.
Mida arvate haridusjuhtide töölepingute muutmisest tähtajatuks?
Kuna maaomavalitsused kulutavad eelarverahast ca 50% haridusele, siis on otstarbekas majandamine omavalitsustele määrava tähtsusega, määrava tähtsusega on ka koolikorraldus tervikuna, seega on tegemist kõrgendatud huviga ja tähtajaline leping on siinkohal õigustatud.
Raimu Aardam,
Orissaare vallavanem
Haridusjuhtide töölepingute muutmine tähtajatuks on väga õige samm. Sellega saavutatakse mingi tegevuse kindel suund ja ka selle garanteeritus ajateljel. Ei ole ju kuigi mõistlik elada ühest konkursist teiseni. Haridusjuhtide tähelepanu peab olema suunatud hariduse ja ka harituse tagamisele, mitte pidevale konkureerimisele oma ametikohale.
Ebaefektiivsed haridusjuhid sõelutakse rahva poolt niikuinii välja. Mida tugevam ja pädevam haridusjuht, seda stabiilsem ja tugevam ka haridusasutus.
Tiit Peedu,
Muhu vallavanem
See võib olla kaksipidine asi: enne oli koolijuhtidel oht, et võisid koha kaotada poliitika pärast, kuid nüüd on omavalitsusel raske sisse tuua uut ja värsket suhtumist, ja kui seda tööd tehakse lihtsalt kohahoidmiseks, on väga raske midagi muuta.
Enno Pildre,
Kärla vallavanem
Seisukoht on kahene. Ühest küljest on hea, et olukord on stabiilne ja juht võib teha pikemaajalisi plaane. On ehk ka rohkem püüdlik uute õpetajate otsingul, et tagada paremad õpitulemused.
Teisest küljest, kui otseseid probleeme juhiga ei ole, aga samas on ta passiivne koolielu edendama, siis on raske teda välja vahetada. Võib tekkida töövaidlus, mille võidab reeglina töötaja. Tähtajalise lepingu puhul on väljavahetamine lihtsam.
Ludvik Mõtlep,
Leisi vallavanem
Loading ...
Kus seda ennem kuuldud on, et direktor või juht oleks riigiametis eluaegselt palgatud- kujutage ette, kui nt president oleks niiviisi ametis! Väga mõnus küll, midagi tegema ei pea, muudkui tiksud vaikselt. Maal, kus inimesed üldiselt üksteisega vägikaigast vedada ei taha, sest elama peab päevast päeva külg külje kõrval, ei hakka mitte keegi kunagi direktorit tagandama, isegi juhul, kui viimane tõesti oma kohta ei vääri. Mida peavad tegema õpetajad, kes praegu loevad päevi, kaua austatud direktor veel ametis on, sest uus konkurss on ainus lootus, et kunagi veel normaalse juhiga tööd saaks teha? Või kui näiteks ilmub maal välja uus ja hea kandidaat, mida peaks tema tegema, et saada kasvõi võimalust kandideerimiseks- algatama olemasoleva direktori umbusalduse?
See seadus on vajalik ainult kõrgelt politiseeritud omavalitsustele, kus tõesti pannakse parteisõdurid koolide etteotsa ja keegi ei saa midagi teha. Maal see probleem veel nii kuum ei ole. Kuid kui partei tahab, paneb ta oma marioneti direktoriks igal pool igal ajal ja proovi sa siis seda eluaegselt tööle saanud nukukest kohalt kangutada! Järelikult ei ole direktorite politiseerumise probleemi juured mitte nende töö perioodilisuses, vaid mujal. Mulle tundub, et eelkõige nende valimissüsteemis. Kui palju arvestavad omavalitsused praegu kandidaate valides kooli, st õpetajate ja hoolekogu arvamusega? Nemad ei saa ju küll väga kallutatud olla, erinevalt valla/linnajuhtidest. Tehke kooli arvamusega arvestamine konkursil kohustuslikuks ja ma usun, et enamus poliitmarionette jääb “pukki panemata”.