Kuldsed sõnad ka prügi koristamise kohta.
Mina olen üks neist, kes kindlalt usub, et 4. mail on Eestimaa puhtam kui iial enne. See usk põhineb teadmisel, et tänaseks on “Teeme ära!” toimkonnal olemas nii raha kui ka võimekad koostööpartnerid koristuspäeva edukaks läbiviimiseks.
Aga parim tulemus sünnib ainult läbi koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja organisatsioonidega.
Teabe jagamise ja organiseerimisega tegeleb igapäevaselt 77 vabatahtlikku “Teeme ära!” toimkonna liiget, enamik oma igapäevase töö kõrvalt. Kõigi meie kontaktid on olemas kodulehel www.teeme2008.ee .
Siinkohal on mul palve lugejatele ja eelkõige valdade eestvedajatele: kui teil on küsimusi ja mõtteid, mida tahate jagada, siis võtke julgelt ühendust. Proovime koos leida parimad lahendused.
Järgnevalt lühikene ülevaade sellest, milles seisneb koostöö kohalike omavalitsustega.
Vabatahtlike koristuspäeval osalemine toimub inimeste enda transpordiga ning majutuse organiseerimine vabatahtlikele ei ole vaid mõned tunnid kestva koristuspäeva jaoks vajalik.
Vabatahtlikud transpordivad prügi koristuspaikadest kogumiskohtadesse ehk lipujaamadesse, mis asuvad prügihunnikute läheduses. Sellega seoses ei kaasne vallale mingeid täiendavaid kulusid. Lipujaamast võtavad prügi peale suured pressautod või konteinerautod ning viivad prügi prügilatesse või sorteerimisjaamadesse.
Kahel põhjusel – prügi prügilatesse ladestamine on äärmisel kulukas, kahtlemata kõige kulukam osa sellest protsessist, ning samuti seetõttu, et miinimumini viia seda prügimassi, mis Eestimaad koormab – tahame võimalikult suure osa kokku korjatavast prügist suunata taaskasutusse.
Seetõttu viiakse prügi lipujaamadest eelistatult otse sorteerimiskeskustesse. Ainult võimalikult väike osa kokkukorjatavast prügist liigub lõppkokkuvõttes prügilasse – ülejäänud suuname taaskasutusse.
Vallavalitsuste ülesanne selles protsessis on esiteks kinnitada lipujaamade täpsed asukohad (“Teeme ära!” toimkond teeb ettepaneku logistiliselt kõige mõistlikuma asukoha osas), kuna nemad tunnevad kohalikke olusid kõige paremini, ning teiseks aidata organiseerida kohapealset vabatahtlike logistikat ja prügivedu.
Rahalised kulud jäävad “Teeme ära! 2008” kanda. Saaremaal asuva Kudjape prügilaga oleme suulise kokkuleppe juba sõlminud selles osas, et “Teeme ära! 2008” raames saame prügi ära anda tavahindadest soodsamalt. Kirjalik leping on sõlmimisel.
Toitlustamise pakkumine on algusest peale olnud valdade poolt vabatahtlik – arvasime, et kuna inimesed näitavad üles head tahet oma vabast ajast ja ilma igasuguse tasuta vallale tema piirkonna puhastamisel appi tulla, tahab vald ka omalt poolt tublidele inimestele aitäh öelda.
Artiklis mainitud Kaarma vallavalitsuse töötaja esindab ainukest vallavalitsust Saaremaal, kes ei ole ettevõtmisega liitunud, ning on ka üks vähestest vallavalitsustest terves Eestis, kes on otsustanud mitte kaasa lüüa. Meil on sellest äärmiselt kahju, kuivõrd tegemist on Saaremaa ühe prügirohkeima piirkonnaga ja hea meelega tuleksime neile selle probleemi lahendamisel appi.
Suur infopäev kõikidele valdade esindajatele toimub Kuressaares järgmisel nädalal. Palun tulge ja küsige.
Teeme koos Saaremaa korda! Ainus garantii on kõigi ühine tahe ja vastastikune toetamine.
Loe ka 15. aprilli Oma Saarest “Teeme ära! 2008” sünnitab mitmeid küsimärke”
Eva Truuverk
eva@teeme2008.ee
Loading ...
Ma ei saa, ma olen tööl!
Väga pealiskaudne suhtumine ! Meie toome metsast asjad välja ja siis peavad vallad ja prügifirma selle sodi ära vedama. Paraku ei teadvustata, et kalendri järgi 1. mai on töövaba päev, mis tuleb vähemalt prügivedajatel, kas oma nädala tööpäevi pikendades või siis hoopis 03. mail tagantjärgi ära teha. Iseasi on vabatahtlikega, kes ise tahavad koristama tulla, aga kuidas saab sundida press- ja konteinerautojuhte oma vabast ajast tööle tulema. Mis puudutab Kaarma valda, siis see pole mingi erand, sama on ka Tartu linn loobunud suurest koristusest, sest linnal puuduvad selleks rahalised vahendid. Olles lugenud Teeme ära artikleid, vaadanud telekat ja kuulanud raadiot jääb selline tunne, et see üritus on ikka liigselt pealesurutud ning kodaniku algatus puudutab ainult vabatahtlikke koristajaid. Kõik ülejäänu on jõuga peale surumine.
Aga miks vallad siis valesti asjast aru on saanud? Mida valdadelt algul küsiti?Kaasalöömise ja otsese abi pakkumise vastu pole keegi kunagi olnud ja oma kinnaste, labidate ja kärudega ikka osa võetakse. Pihtla valla esindaja kommenteerib siiski, et odav lõbu see osalejaks olemine ei ole. Kampaaniakogemustega inimestel käibki kõik kiiresti ja maruliselt, aga paraku omavalitsuste ja riigirahade eelarvetes summade nihutamine ei käi nii kiiresti. Ega vald ei ole Tallinna linn, mis iga sõrmenipsutuse peale ürituse jaoks toetust eraldab. – Siiski tänud ürituse organiseerijatele, et nii mastaapse asja käima on lükanud ja mõelge selles suunas, et ürituse kitsaskohtade väljatoojad on tegelikult ka üritusele kaasaaitajad. Ja enamik neist läheb koristama niikuinii.
Müts maha ettevõtlikkuse eest! Kuid suhtlemine konkreetsete partneritega on ilmselgelt puudulik olnud. Siit on, mida õppida. Räägi inimestega!
E-maili teel suhtlemine ei tööta. Ei piisa sellest, kui saadad kirja, et palun võtke osa.
ürtian kaasa lüüa :D
Kui asju jõuga peale ei surutaks ei liigutaks keegi lillegi …. Kodaniku algatus?! – Seda võib ootama jäädagi