Suurejooneline prügikoristuskampaania tekitab arusaamatusi ja küsimärke. Alates omavalitsustest, kes avastavad, et prügi on rohkem kui raha, kuni selleni, et arvatavav kogus, mis peaks ühe päevaga jõudma Kudjape prügilasse, ületab sealse päevase vastuvõtuvõime mitmekordselt. Lisaks on Saare maakonnas puudu veel 370 vabatahtlikku koristajat.
Saare maakonnas ootab kampaania “Teeme ära! 2008” raames 3. mail äraviimist 266 prügikuhilat kogumahus 1844 m3, mis teeb ligikaudu 380 tonni olme- ja muud prügi. Selle koguse peale on arvestatud 735 vabatahtlikku, kellest eilseks oli registreerunud 363.
“Kohalik omavalitsus on see, kes peab kinni maksma kõigi vabatahtlike sõidutamise, toitlustamise ja vajadusel majutamise.
Ja siis kui prügi on kokku kogutud, ka selle prügilas ladestamise ja veotasu,” ütles kampaanias osalemisest kohe alguses loobunud Kaarma valla abivallavanem Kairi Niit. Tagantjärele tundub see üldsegi mitte halb otsus, kuna suurejoonelises kampaanias haigutab mitmeid auke.
Prügi on rohkem kui raha
Ükski end kampaaniaga sidunud omavalitsus ei eita, et tegemist on suurejoonelise ja hea plaaniga, kuid nüüd hakkab selguma, et omavalitsus peab kampaaniale peale maksma. Seda raha valdadel aga kusagilt võtta ei ole.
Pihtla vallas kampaaniat koordineeriv Tiit Rettau ütles Oma Saarele, et rahasummat, mis vallal kampaania peale kulub, ei ole nad veel kokku löönud, kuid odav lõbu see olema ei saa.
Rettau sõnul rahastatakse kampaaniat küll riigi poolt, kuid sellest rahast tuleb organiseerida nii prügi äravedu vabatahtlike poolt tekitatud nn lipujaamadest ja selle ladestamine kui ka abivahendid ja lisaks kampaanias osalejate toitlustamine. Rettau arvates riigi antud rahaga välja ei tule.
“Vallal ei ole eelarves selleks mingeid vahendeid ette nähtud, kuna kampaaniast teavitati nii hilja,” sõnas Rettau. Ka ei olnud mitme omavalitsustegelase sõnul alguses sellest juttugi olnud, et omavalitsused peavad ise kampaaniasse nii palju panustama.
Pihtla valla murega nõustus ka Kihelkonna vallavanem Jüri Saar, kes tõdes, et omavalitsusi oleks pidanud kohe algul rohkem informeerima. Kas või selleks, et saanuks kampaania tarbeks eelarvesse raha planeerida. Saare sõnul tuleks teha üks korralik teabepäev ja asi läbi arutada.
“Teeme ära! 2008” kampaania maakondlik koordinaator Kristina Tiitson tunnistab, et omavalitsused peavad algselt planeeritust rohkem omavahendeid kasutama, kuid tema kinnitusel mitte märkimisväärselt.
Tiitsoni sõnul on 3. mail planeeritud tööd teha vaid vabatahtlike käte abil ja mingeid spetsiaalseid abivahendeid nagu näiteks eriotstarbelisi transpordivahendeid küll vaja ei ole. Tiitson andis ka lootust, et prügiladestamise hind on kampaania ajal madalam.
Kudjape prügila ei vea välja
Kampaania idee on, et 3. mail korjavad vabatahtlikud kokku eelnevalt kaardistatud prügihunnikud. “Eraldi sorteeritakse suurjäätmed, elektroonika, ohtlikud jäätmed ja rehvid. Vabatahtlikud korjavad segaolmejäätmed prügikottidesse,” teavitas Tiitson.
Kaardistatud aladelt kokkukorjatud ja eelsorteeritud prügi peaks kogutama punktidesse, kust see veetakse ladestamisele. Kui eramaa omanik tahab kampaanias kaasa lüüa, peab ta omavalitsusega sel teemal läbi rääkima ja ise oma kulud kandma.
Planeeritud on ka, et hiljemalt 4. maiks peab kõik kokkukorjatud prügi, mille maht on pea 1900 kuupmeetrit, jõudma prügilasse.
Kudjape prügilat haldava OÜ Prügimees juhataja Riivo Asuja sõnul ei ole sellise koguse vastuvõtmine ühe päevaga mitte mingil juhul võimalik.
Kogus, mida tahetakse tuua, ületab prügila päevase vastuvõtuvõime mitmekordselt.
Asuja kinnitusel toimub homme Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ja “Teeme ära! 2008” eestvedajate ühine nõupidamine, kus kerkinud probleeme arutatakse. Samuti ei osanud Asuja veel midagi täpsemat öelda võimaliku hinnalanguse kohta.
Kaarma vallas, mis kampaanias ei osale, on siiski ka prügihunnikuid kaardistatud ja samuti on inimesi kampaaniaks registreerunud. Mis 3. mail õieti toimuma hakkab, seda Kaarma abivallavanem Niit öelda ei osanud, kuna pärast äraütlemist ei ole tal kampaania korraldajatega kontakti olnud.
Kokku on üle Eesti kampaania käigus registreerunud 16 539 inimest, kes tahavad ära koristada 9200 tonni olmeprügi ja 57 000 rehvi.
Loading ...
koristatakse, aga prügila peabseaduse järgi jälle riigile saastemaksu maksma? Midagi on siin kõvasti kreenis nende asjadega.
Tundub väljapressimisena. Prügilatel ka ju omad kulud, kas prügiautojuhid sel päeval palka ei saa? Ja autod sõidavad puhta õhuga?
Oeh. Mina juba alguses kahtlesin selle kampaanias.
Ei vaidle vastu, et suurelt tuleb mõelda. Aga tuleb ka osata asju teha. Ei saa süüdistada siin linna- ja vallavalitsusi.
Kampaania juba käib! Kevad teeb imet – isegi hr K. Vinn koristas oma aia tagust üks päev, mida ei juhtu just “väga sageli” ja kui veel aia seest ka puhtaks ja korda saaks, siis oleks päris vahva! Jõudu ja jaksu!
nojah. muidugi on kõige lihtsam öelda, et ei saa, ei ole võimalusi, ei taha, ei oska ei suuda.., kuid olegem ausad, selle kampaaniaga on ikkagi astutud üks samm, et midagi SAAKS ära tehtud. esimesed sammud on alati veidi kohmakad ja ei pruugi 100 % välja tulla, kuid üks kord on ikkagi esimene kord ja minumeelest peab seda algatust maksimaalselt toetama et edaspidi on lihtsam. olgem ausad, mida on KOV-d ette võtnud, et nende territooriumid saaksid puhtaks – eriti midagi vist. nüüd tehakse orgunn nende eest ära ja ikka on vaja viriseda. tüüpiline. ei vaidle, et korralduslikult on asjas puudujääke, olen sellega, kui osaleja, ka ise kokku puutunud.
siiski TEEME EESTIMAA PUHTAKS!!!
Hea küll,koristame metsaaluseid,kuid mõni võiks ka oma maja ümbrust kasida,eriti need,kes suurte teede ääres.Terve eelmine suvi vedeles Võhma külas,Kuressaare-Panga tee ääres suur hunnik autoromusid.Vedasin turiste,minul oli piinlik,helistasin politseisse,siis nii kolme nädala pärast kadusid ära.Kord tegin huvi pärast tiiru ümber maja…vaat see on tõeline Eesti ropp prügila oma kodu ümberElavad seal Jannod,nagu poes öeldi.
Armsad lehelugejad ja kommenteerijad. Kirjutan siin kui üks Teeme Ära eestvedaja ja sünnilt ning hingelt saarlane. Ütlen ausalt, mul oli tänast artiklit valus lugeda. Selle kõrval, et Eestimaa puhtaks saaks, olen ma kogu aeg eriliselt jälginud, et ka Saaremaa parimal viisil korda teeksime. Kõige kurvem minu jaoks on, et Saaremaa kõige prügisem vald – Kaarma, ei osale koristuspäeval. Aga sellised otsused on iga valla enda teha …
Kogu artiklis oli palju eksitavaid tõlgendusi. Siinkohal räägin selgeks ainult 3. mai finantsskeemi kohalikele omavalitsustele. Olen valmis seda leheveergudel pikemalt seletama.
1. riigimaalt prügi kokku korjamine, transport ja ladestamine on valdadele tasuta
2. vald ei pea maksma ei kilekottide ega kinnaste eest – need on TÄ poolt
3. vald ei pea maksma lipujaama ülesehitamise ja toimimise eest
4. vald VÕIKS toitlustada oma piirides koristavaid inimesi
Suur infopäev kõikidele vallaesindajatele toimub järgmisel nädalal. Palun tulge ja küsige. Teeme koos Saaremaa korda. Nii hästi kui suudame. Ainus garantii on kõigi ühine tahe ja vastastikune toetamine.
aga miks vallad siis valesti asjast aru on saanud?
Kas keegi oskaks öelda ühtki algatust, millega Kaarma vald oleks kahe viimase aasta jooksul välja tulnud ja ka lõpule viinud? Oluline on mökitada – pikalt ja pidevalt.
Nüüd juba pressitakse välja :D
Miks küll ometi peab kõigele vastu võitlema? Olgu selleks uus seadus, kaasaja ehitis või heategevuslik aktsioon? Ainult üks virisemine ja hädaldamine. Masendav…
Prügilad ei saa nimelt kampaania korras kogutud jäätmeid tasuta vastu võtta, sest keskkonnatasude seadus ei võimalda erandite tegemist, prügilal tuleb aga riigile selle seaduse kohaselt maksta saastetasu. — http://www.epl.ee/artikkel/425075
Miks see Kaarma vald nii hädine on? Kõik teised vallad üle Eesti saavad hakkama ja kiidavad aga Kaarmas on jälle mingi jama. Nõme vaadata kui heale kodanikualgatusele üritatakse vett peale tõmmata. Aga õnneks on rahva käes vist siiski võim. Nii et, lp Kaarma valitsus, teil enam pikka pidu pole.