Saaremaa juhtum kinnitab seda, et inimesed on pakendikonteinerite olemasolust alates uuest aastast teadlikumad. Konteineritesse laekub rohkem materjali, kuid taaskasutamiseks kõlbava kraami kogumass on jäänud samaks.
Kohatine konteinerite ületäitumine tuleneb sellest, et lisaks tublidele inimestele, kes oma pakendeid konteineritesse toovad, esineb neid, kes püüavad tasuta ära sokutada oma olmeprügi. Selline teguviis võib kaasa tuua kopsaka trahvi.
Avalikesse kogumiskonteineritesse tohib panna ainult pakendeid, mis on konteineril märgitud. Paraku avastame ikka ja jälle, et konteinerisse on sokutatud toidujäätmeid, kasutatud rõivaid, kodukeemiat ja muud sinna mitte kuuluvat kraami.
Tõsine probleem on ka konteinerite ümbruse prügistamine: Pakendiringlus on avastanud kogumiskonteinerite ümbert kalarappeid, vaibatükke, koduelektroonikat jms. Üsna tihti visatakse konteineri kõrvale maha delikaatseid isikuandmeid sisaldavaid dokumente või kirjavahetust, mis viivad prügistajate jälgedele, ning saab alustada väärteomenetlust.
Andres Siplane
MTÜ Eesti Pakendiringlus teenindusjuht
keegi oskab õelda,kuhu panna aegunud arvutid? Tundub et sel aastal ohtlike jäätmete kogumist spetsautole ei tule.
Ma võin ju teadlik olla, aga kui lähim spets konteiner on 20 km kaugusel, siis mida soovitate ette võtta?
Kurb on muidugi see, et selliste lagastajate pärast ei saa paigaldada normaalseid konteinereid, kuhu saaks korralikult sorteeritud pakendi sisse sumada vaid peab läbi selle ligase urruaugu ükshaaval asju toppima.
Kuressaares saab viia Kudjape prügilasse, kus ohtlikke jäätmeid tasuta vastu võetakse.