Polnud juba mitu päeva aega saanud Saaremaa elust uudiseid lugeda, kui pühapäeva hommikul… Ausalt öelda hakkas väike ärevusvärin peale juba siis, kui ühest suurest üleriiklikust päevalehest lugesin uudisnuppu, et Kuressaare suhtekorraldaja riigihanke ümber käib mingi kummaline trall.
Olgu peale, riigihange ja sellega seoses konkursi korraldamine on asja vormiline pool, juriidiline lähenemine asjale. Eesti riigis on ju kombeks teha asju juriidiliselt korrektselt, aga eetiliselt küsitavalt…
Aga mis minul, tavalisel lihtsal inimesel siin arvata, keda see huvitab, kui võim kõnelemas ja tegutsemas, siis lihtsad matsid hoidku mokk maas (demokraatia Eesti moodi, ka suhtumine tavaline). Seepärast siin riigihankest ja sellega seotud inetusest ei räägi.
Küll aga tahan ma sõna võtta suhtekorralduse teemal. See, mis Kuressaares praegu teoksil, on ühe küllalt vana ning alati rahu ja diplomaatia ja teistega arvestamise eest seisva ameti alavääristamine, ütleks isegi mõnitamine.
16. sajandil nimetati suhtekorralduse ameti eelkäijaid Inglismaal Kuninga Südametunnistuse Valvajateks (King’s Conscience Keepers). Need olid ametimehed, kes seisid hea selle eest, et valitsejate sõnad oleksid inimestele arusaadavad ning et inimeste tahe ja sõna jõuaks valitsejateni. Need olid ametimehed, kes hoolitsesid selle eest, et erinevate osapoolte ja huvide konfliktis tekiks võimalikult ja alati win-win olukord, et oleks rahu, üksteisemõistmine ja head suhted.
Suhtekorraldus demokraatlikus ühiskonnas
Tänases maailmas peetakse suhtekorraldust demokraatliku ühiskonna nähtuseks. Paljud peavad suhtekorralduse teeneks suurema tähelepanu pööramist valitsusametnike ja ärijuhtide sotsiaalsetele ja avalikele kohustustele.
Samuti juhitakse tähelepanu rollile, mida suhtekorraldus mängib organisatsioonide muutmisel reageerimisvõimeliseks rahva (sidusrühmade) huvidele. Kuna kõigi sotsiaalsete otsuste üle mõistab demokraatlikus ühiskonnas lõppkokkuvõttes kohut avalik arvamus, on suhtekorraldusel suur roll võistlevate huvide vaheliste konfliktide lahendamisel ühiskonnas. Suhtekorralduse sotsiaalne funktsioon on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järeleandmatus asendatakse teadmiste, kompromissi ja kohandumisega.
Professionaalse suhtekorralduse rollid
Väga sageli on Eestis PR-praktikaid mõjutamas kahjuks ka organisatsioonide juhtkondade absurdsed tahtmised suhtekorralduse osas. See, mis on suhtekorraldus demokraatlikus euroopalikus mõistes, on kirjas ühes dokumendis, mida nimetatakse Bledi manifestiks.
Suhtekorraldusel on demokraatlikes ühiskondades sisuliselt neli + üks rolli:
1. Reflektiivne roll: muutuvate ühiskonnanormide,
-väärtuste ja seisukohtade analüüsimine ning nende üle arutlemine organisatsiooni liikmetega, selleks et neile vastavalt kohandada organisatsiooni norme ja väärtusi/seisukohti.
2. Juhtiv roll: rahvagruppidega (sidusrühmadega) suhtlemiseks ja nende suhete säilitamiseks vajalike tegevuskavade väljatöötamine, et saavutada rahva usaldust ja/või vastastikust mõistmist.
3. Operatiivne roll: organisatsiooni (ja selle liikmete) kommunikatsioonivahendite ettevalmistamine aitamaks organisatsioonil formuleerida oma suhted.
4. Hariv roll: kõigi organisatsiooni liikmete aitamine kommunikatsiooni osas asjatundjateks saamisel, et nad oskaksid vastata ühiskonna nõudmistele.
Postkommunistlikes riikides nagu Eesti, on suhtekorraldusel ka tugev ja tuntav pedagoogiline roll. Suhtekorraldus peaks asuma muutuste juhtimise eesliinile teadmiste jagajana ja eetiliste tegutsemispõhimõtete järgijana.
Suhtekorraldus Kuressaare moodi
Olles aastaid end kursis hoidnud sellega, mis mu sünnilinnas toimub, pole ma ei suhtekorralduse alal töötava inimesena, suhtekorraldust õpetava inimesena, kodanikuna Kuressaare tänavalt ega lehelugejana ning linna ja maavalitsuse uudiste tarbijana ega ka saare suveelanikuna (seega siis ka omavalitsuse teatud teenuste tarbijana) aru saanud, mis on Kuressaare ja ka laiemas mõttes Saaremaa suhtekorraldustegevuse eesmärk, sisu, plaan, tulevik…
Suhtekorralduslikust tegevusest professionaalile (julgen end siiski selle ala professionaaliks nimetada) arusaadavaid jälgi ei ole. On vaid hulgaliselt pressiteateid ja muud ühesuunalist infopudi. Sekka kuulsamate ametnike eneseesitlust ja promotsiooni. And so what? küsiks selle peale küüniliselt. Mida siis kodanikul sellest kõigest kasu on? Kus siis on see suhtekorraldustegevuse efektiivsus ja täidetud rollid? Mis kujul? Mis vormis? Mis on Kuressaare elanikud sellest kasu saanud, et neil linnavalitsuses suhtekorraldaja on, tulevikus lausa e-suhtekorraldaja (tule taevas appi, see kõlab veel imelikumalt kui e-ämmaemand…)
Puudub kodanikule lihtsalt arusaadav selge ja strateegiline kontseptsioon, kuidas kodanikke informeerida. Pressiteate meediale saatmine on klassifitseeritav kõige primitiivsema ja algelisema PR tööna ja selleks pole vaja suhtekorraldajat tööle võtta. Iga keskhariduse omandanud inimene, kas või näiteks asutuse sekretär võib pressiteadete kirjutamise ära õppida, selleks pole küll vaja PR firmat ega ka PR inimest palgata.
Puudub selge ja strateegiline kontseptsioon, kuidas arendada dialoogi kogukonnas, kuidas soodustada demokraatlikke väärtusi hindava ja tõhusalt toimiva kodanike ühiskonna kujunemist Kuressaares jne. Leheruumist jääb puudu, et kirjutada üles kõike seda, mida suhtekorralduslikus mõttes Saaremaal ja Kuressaares ei ole. Lihtsam on siin vist kirjutada sellest, mis on, sest seda on vähem.
On skandaal ja suhtekorralduse eriala lagastamine Kuressaares. On riid ja tüli ja ebaeetilised lahendused, on ebaprofessionaalne suhtumine ja arusaamine suhtekorraldusest, on eksperiment, mis sisuliselt on absurdsuse tipp ja mille kohta profina küsiks, et mis see suhtekorralduse eesmärk siis sellisel kujul oleks, missugust suhtekorralduslikku tööd e-formaadis teha saab? Kas pressiteadete kirjutamist ja e-meiliga lehtedele saatmist?
Sellisel juhul soovitan: makske oma sekretärile paar tuhat krooni kuus juurde, ma õpetan teda (tasuta, heategevuslikus korras) professionaalselt pressiteadet kirjutama. Ja te hoiate kokku 10 000 krooni kuus (aastas siis juba päris soliidne summa) mõttetuid kulutusi. Ja kui see raha linnavalitsusel siiski üle on, siis võiks seda millekski tõeliselt heaks kasutada.
Suhtekorralduse asjus tasuks aga enne natuke õppida ja mõelda, et mis see suhtekorraldus tegelikult on, ning kuidas ja milleks seda Kuressaares vaja läheb. Üsna tihti on nii, et organisatsioon peab enne õppima ja arenema, et oskaks suhtekorraldust targalt kasutada, ja ka suhtekorralduse tegemist peab enne õppima.
See on amet nagu iga teine. Niisama moepärast pole mõtet seda vana ja auväärset ametit lörtsida. Kahju, et kevadise lumesulamisega lume alt ja inimeste peadest ka sellised inetud ja ebaprofessionaalsed asjad välja sulavad…
Kaja Tampere on Jyväskülä ülikooli organisatsioonikommunikatsiooni ja avalike suhete kommunikatsiooni osakonna õppejõud
Loading ...
köige suurem probleem ongi tavaliselt selles, et öeldakse, et me oleme teinud seda ja teist ja kolmandat ja need kes meid kritiseerivad, et saa aru, kui palju ja suurepäraselt me oleme pingutanud, sest nad ei tea meie pingutustetst ja kangelastgudest töö rindel…ja ma olen kindlel, et kuressaare praeguse pr töö kohta ytlevad ka selle tegijad, et nad on väga palju ja väga vöimsalt pr asju teinud. ja töenäoliselt ongi. KUID, kahjuks on pr töös yks selline paradoks, et enne ei saa me trummi oma töövöitudest pöristada, kui pole selge, mis see tulemuslikkus nn löpptarbija aspektist on. NÄITEKS, kampaania ei ole mitte siis tulemuslik, kui me oleme saatnud 10 pressiteadet ja köik need kymme on ajalehes ära avaldatud… vaid kampaania on tulemuslik siis, kui selle kampaania tegevuste ja sönumite objektid, ehk siis inimesed, kellele kampaania on suunatud, näiteks 90 % on kursis selle kampaania sönumitega, ja kui nad on nendest sönumitest ka aru saanud ja need omaks vötnud. need on natuke erinevad asjad….
juura magistrandile aga tahan öelda seda, et vaja siis natuke pr valdkonda öppida, kui sellised kysimused peas kummitavad ja vastuseid tahaks. ma arvan, et lehes nyyd kyll pr loenguid pidama ei hakka, sest selleks kulub ylikoolis 3 pluss 2 aastat, nagu näiteks juuratki öppides.
minu järeldused aga on puht empiirilised…nii et ….ja e-suhtekorralduses ei ole midagi uut, ja siin ei ole tegemist mitte e-suhtekorraldusega, aga teenuse pakkumisega elektronilisel teel. ja see on midagi muud, kahjuks.elektrooniliselt saab pakkuda ainult teatud teenuseid, aga mitte täis suhtekorraldusteenust. ja need teenused, mida elektrooniliselt tahetakse pakkudea, on kahjuks vöi önneks lahendatavad ka teisi, millest ka artiklis juttu on…kysimus kuressare jaoks on töepoolest väga tösised, et mis on suhtekorraldustegevuse eesmärk kuressares, kuidas inimesed ja linn sellest kasu saaksid ja kuidas eriala oma ette seatud rolle täita saaks. mina arvan, et linnavalitsuses on vaja asja ikkagi sisuliselt ja professionaalselt lahendada, mitte e-konsultatsioonidega vaid teatud tehnilisi teenuseid sisse osta…see ei ole pr töö eesmärk. minu sönum oli, et asja peab tegema sisuliselt. ja tehku kasvöi see härra pruul edasi, vöi kes iganes, aga tehtku öieti ja ausalt ja nii nagu asja tehakse…mitte äragu otsigu kahtlaseid aseaineid, mis protsessi väärtsust devalveerivad…
j
ja lühivastused lgp juura magistrandile:
Kysimus 1. Kas ja mis teid pidi olete kursis Kuressaare LV suhtekorralduse alase tööga?
Vastus: räägin sellest, mis tavakodanikule välja paistab, olen ise yks tavakodanik, saaremaaga suht tihedalt seotud ja reflekteerin oma seda kogemust, seega empiiriline tulemus – vöta vöi jäta.ja piisab näiteks lugeda lehti, vaadata interenti lk, ja elada möned kuud kogukonnas…ja empiiriline materjal tuleb iseeneset kätte, poegi vaja eriti kollektsioneerida…lgp juuratudeng ikka teab ju, kuidas sotsioloogilised empiirilised materjalid kokku tulevad – juurakad on ju ka sotsioloogilise alguspöhjaga…?
Kysimus 2.Millistele argumentidele või infoallikatele toetute enda järelduste tegemisel,et sisulist tööd antud vallas pole senini tehtud.
Vastus: sisulist tööd on kindlasti tehtud, aga see paistab kasinasti välja, kodanikuna ma seda ei näe…vaata vastus kysimusele 1 ja vaata ka mu eelmist kommentaari, kus räägitakse, mis on efektiivsus suhtekorraldustöös…
3.Millele toetudes väidate,et seda tööd pole võimalik teha e-suhtekorralduse vormis.
Vastus: vaat siin, lgp juuratudeng, ma toetun sellele tarkusele, mida olen saanud koolist seda eriala öppides, ja tööst, seda eriala praktiseerides. ja kysimus, on selles, et mis on e- suhtekorraldus. see mda kuressaares plaanitakse on e-konsultatsiooniteenuse pakkumine… ja e-konsultatsioon suhtekorralduse valdkonnas on väga piiratud, see ei aita täita suhtekorralduse rolli yhiskonnas (loe veel kord palun tähelepanelikult artiklit). e -suhtekorrladus kui selline on juba ammu enne kuressaare linnavalitsust ära defineeritud ja ka kasutusel ja sellel ei ole midagi sarnast sellega, mida kuressares plaanitakse. ja siin toetun ka oma koolitarkusele ja praktilisele kogemusele.
4.Kust on päritud andmed,et pragune suhtkorraldaja ei ole antud vallas kompetentne(ei tunne kohalikkeolusid jne.)
Vastus: kysimus ei ole tegija kompetentsis, vaid väljajpakutud lahenduses, ja tulemuste esitlemises. olen noormee Pruulit ise ka kunagi öpetanud ja ses möttes oma öpilase tegevust peab esiemsena kriitiliselt arvustama tema öpetaja. probleem on selles, et suhtekorraldaja ei tohi tekitada konflikte ega kriise ega tohi toetada lähenemisi, mis eetilisi kysitavusi tekitavad…suhtekorraldaja ameti kohta loe jälle artiklist ja kui see pole piisav, siis ka ameti öpikutest. mu endine öpilane kahjuks on olukorras, mida pr-kad peaksid just vältima, ära hoidma, ja taunima…
eelmise kommenri järg:
Kysija: Ehki ma ise ei tunne sealseid olusid ega probleeme paneb (Vastus: siis enne kui kysima hakkate, peaks natuke ennast erialaliselt kurssi viima, et millest me yldse räägime) mind imestama Teie sõnavõtt selle artikli näol (vastus: imestamine on teie kodanikuöigus demokraatlikus ühiskonnas, sellega te väljendate oma sönavabadust ja öigust oma arvamusele). Järeldan ka,et Teie ei tea sealst olukorda kui ise selles (LV töös) ei osale.(vastus: olukorra kohta sönavötmiseks ja hinnagute andmiseks ei pea LV töös osalema, ja ei tohigi, vaid selleks peab olema just nimelt inimene mujalt kui Linnavalitsusest. Suhtekorralduse töö tulemuslikkust saab hinnata selle järgi, kuidas inimesed sellest aru saavad, see on avalikkusele suunatud tegevus ja hinnangu annabki seesama avalikkus, ja kuna me elame demokraatlikus yhiskonnas, siis avalikkusel ja kodanikel on teatud sönaöigus ja ka reflekteerimise öigus, ja isegi kohustus selles asjas. niikaua, kui avalikkuses on kasvöi yks inimene, kes ei tea, pole aru saanud, vöi on kriitiline, peab suhtekorraldaja pingutama (nii e kui mitte e formaadis), sest see on tema tegemata töö…ja ma usun, et saarel on neid rohkem kui mina, kes neid inetuid ja kriitilisi küsimusi küsivad…eriti selle konfliktsituatsiooni valguses…
ja imestajaid on alati olnud… täpselt samamoodi imestan mina, et miks juristid, kui oma ala eksperdid, ei vöta söna, kui juristi ametit lagastatakse ebaeetiliste kuid juriidiliselt korrektsete hangete korraldamisega, juristile on ju ametieetika ja professiooni au ja professionaalsus , ma usun, sama tähtis, kui igale teisele ametile…. Mina näiteks arvan, et kui noor juuratudeng endast ja oma ametist lugu peab, siis ta taunib tegusid oma valdkonnas, mis ameti mainet kahjustavad ja ameti eetikaga risti vastu kipuvad minema…
kysimus: mis on lahmimine, kas see kui eriala inimene oma eriala olemust seletab, on lahmimine? ikka päris uuduuris siin möni targutab.
soovitaks innovaatilise idee e süüdistus, e kaitse…kuidas see välja näeks, kas see sobiks juristidele?
“ja tehku kasvöi see härra pruul edasi, vöi kes iganes, aga tehtku öieti ja ausalt ja nii nagu asja tehakse…mitte äragu otsigu kahtlaseid aseaineid, mis protsessi väärtsust devalveerivad… ”
Kas hr. Pruul viis hanke läbi, valis osalejad, kuulutas välja võitja?
Ei. Hr. Pruul tegi oma pakkumise. See pakkumine linnale sobis. Või oli hoopis pakkumise tegemine proua Tampere arvates keelatud ja ebaeetiline?
Tegelikult on veidi piinlik seda halamist kuulata a la “ma olen mitu aastat täheldanud probleeme suhtekorraldustegevuses Kuressaare linnas “(aga pole mingil kummalisel põhjusel ise mitte midagi ette võtnud stseeni parandamiseks). That`s what`s fucked up with this country: kõik vinguvad-soiuvad, kuid võimaluse korral ise abi pakkuma minna, kui viga nähakse…no seda pole.
Täitsa ausalt: isegi piinlik on kommenteerida :).
“lehes nyyd kyll pr loenguid pidama ei hakka, sest selleks kulub ylikoolis 3 pluss 2 aasta.” No tule taevas appi! See vist tõestab, et paljud õppejõud elavad ikka veel suletud karbis, ega tea, milliseks on kujunenud tudengite suhtumine TÜ ajakirjandusosakonda. Vat seal toimub tõeline E-õpe, pärast mida visatakse sind vette pea ees, seljakotis varuks vaid tähed “A” ja “O”. Auditooriumid on täis pikajuukselisi blonde kaunitare tikk-kontsadel, kelle mentaliteedi võib kokku võtta sisseastumiskatsetel osalejate lemmiklausega: “Tahan tulla PR-i õppima, sest mulle meeldib inimestega suhelda.”
Peegli aegadest ei tasu siinkohal rääkida, ainult rüvetab toda.
Ok, rohkem ei kommenteeri.
no ei maksa nüüd nii sinisilmne ja naiivne olla, et hr pruul ei teadnud sellisest suunatud hankest midagi. see oli ikka selgelt ühte väravasse mäng. kui ta ise seal juba enne töötas, ja oli vaja vaid mugavamat töölepingut, mis pealinna ihkavale noorele mehele ikka väikest rahakest sisse tooks… mis aga linna ja kodanike kasu peale möeldes hea lahendus ju ei ole.
probleem on muidugi see, et kes siis oleks pidanud konkursi vöitma…
ma sain sellest artiklist aru nii, et tegelikult konsultatsiooniteenusena pr asi linnavalitsusele ei ole sobilik ja hea lahendus…vaja ikka on inimest paigale, kes köiki neid rolle ja asju täidaks.
ja probleem oleks olemata, kui noormees oleks viitsind ja tahtnud kohapeal edasi tegutseda, küll need välja paistavd tulemused ka aja jooksul oleks siis tulema hakanud….
probleem on ikkagi selles, et hange polnd tehtud nii, et see oleks olnd eetiliselt ok. ja ma saan aru, et tampere probleem artiklit kirjutades on selles, et eriala eetilistele printsiipidele käib asi risti vastu, mis ka arusaadav mure…
seega, löppkokkuvöttes – kott pähe sellise lahenduse väljamötlejale…hulk pahandust ja stressi lollist otsusest.
eestis on jah köik nii p….s ja koolid on köik nii alla käind, ja lollid tibid tikk kontstel öpivad, ja see devalveerib ülikooli, sest sellised ei peaks ja ei tohiks ju ülikoolis öppida…ja ülbed pintsaklipslased nöuavad oma raha eest ülikoolis klienditeenindust ja nii ei saagi sealt asjatundjaid tulla, ja öppejöud on veel eriti purkis ja kinniste silmadega, need ei tea ja ei näe mitte midagi, ja on lollid ka veel pealekauba…
oo jee, on ikka elu.
hea ainult et me igaüks ise oma ego otsas nii targad nii targad oleme…mis sest, et teine on aastaid ennast täiendanud ja öppinud ja kraadi kaitsnud – see ei loe ju midagi, kui meie oma ülbuses tahame arvata, et ta on loll, siis me ju nii arvamegi, sest meil on demokraatia, ja me vöime igasugu jobusid lolliks söimata, ja miski pole püha ja autoriteet ammugi mitte, vaid raha on see jumal mida me kummardame, ja meie ego.
jöudu kaja tamperele, hea kirjutis oli, ja häbi on nende kommenteerijate pärast siin. kui nüüd linnavalitsus ilma solvunud egota seda kirjatükki loeks, oleks see neile väga kasulik materjal, kuidas asja edaspidi sisuliselt lahendama hakata…
mina soovitan teha uus konkurss, ja proovida meelitada saarele möni noor ja kooli löpetama hakkav innustunud noor suhtekorralduse inimene, kui priit töesti tahab mandrile ja pealinna minna… ning siis vöiks asjaga süsteemselt ja strateegiliselt edasi liigutama hakata… ja selgelt ja strateegiliselt, just neid rolle täites, millest tampere siin kirjutab…
Kaja seisukohavõtt on kahtlemata professionaalne ja arvestatav, aga nõrkuseks on kindlasti see, et nagu kõik negatiivse pooluse esindajad, ei oma te ( ega ka ilmselt mitte keegi meist, kõrvaltakseerijatest ) tegelikult ettekujutust sellest mismoodi see teenus toimima hakkaks. Täna me ei saa välistada, et see keegi hr. Pruul regulaarselt oma kodukohta külastab ja seega näiteks kord nädalas ka mingi koosoleku maha peab või vahetute kontaktidega tegeleb ( sorry, kui ma nüüd pr osas midagi täiesti puusse panen, tunnen seda ala täpselt -> null ).Tahes tahtmata jääb Kuressaarlaste kemplemistest ja nagelustest alati inetu mulje, et hoolimata õhku paisatud õilsatest aadetest on iga kord tegelikult küsimus selles, et kellegi käepikendus ei pääsenud jaole ja tõmmataksegi solvunud poole poolt ristisõda üles. Sõltumata sellest kes kelle vastu ja mis asjus ründab, aga selline mulje jääb peaaegu iga kord kui midagi taolist õhus on. Oleks tore, kui see mulje oleks petlik ja haige fantaasia vili muidugi….
see on küll äratuntavalt Lea Kuldsepa kirjutatud
väga professionaalne ja mõtteid tekitav kirjutis. Tänud autorile!
Autorile sügav kummardus väga hea ja sisuka artikli eest! Kui Kuressaare veebilehelt saab lugeda, et linnapea Urve Tiidus loeb kolmapäeval 02. aprillil kell 11.45 – 12.00 Kuressaare Gümnaasiumis lastele ette enda lapsepõlve lemmikraamatut, siis kes loeks linnavalitsusele ja linnapeale ette ülaltoodud artikli, et tulevikus kitsed kärneritena tööle ei pääseks.
Ma küll ei tea täpselt, aga julgen arvata, et enamus Kuressaarlasi ei loe Vahitorni. Ei loe ka Kesknädalat. Minu meelest ei maksa lasta end häirida sellest, mida Kesknädala kohalik harukontor OS üllitab. Kuressaare opositsioonikesikud said pealinna genossede käest kõvasti pähe, et koalitsioonile ja linnavalitsusele piisavalt solki pähe ei kallata – valimised ikkagi juba järgmisel aastal. Seega ajuvabasid juhtkirju, “lugejate” arvamusi ja “sõltumatuid” ekspertarvamusi hakkab sadama tihenevas taktis. Ühte väravasse loomulikult. Saast on see leht.
see võib tulla küll ikka meeletu üllatusena, aga demokraatlikus ühiskonnas on täiesti loomulik, et ajaleht avaldab opositisooni SEISUKOHTI! Või kust ma neid seiskohti huvitav kuulda peaks saama, turult või?
Mina lugesin siit artiklist välja selle, et suhtekorraldusega peaks kindlasti tegelema inimene või inimesed kes kohalikke olusid tunnevad nii ühelt kui ka teiseltpoolt. Ehk siis antud valik selles võtmes ei ole sugugi vale ja eilses piinlikkust tekitavas juhtkirjas toodud võrdlust kasutades julgeks väita, et kui paadimehe konkursi oleks võitnud Viking, siis oleks räuskava paadimehe paat punaseks värvitud, hind kahega korrutatud ja sama mees oleks ikka märgasid reisijaid mõlanud ja oma Sondameeste palga ikkagi kätte saanud.
ei saa mitte vaiki olla.
Mis egost te räägite, kallis härra/provva?!
Nii lihtsalt on see blondide asi, see on juba kõrgem huumorikool, mis sääl toimub. Naljaks nii tudengite kui õppejõudude seas. Lugege üht sügist Pulleritsu artiklit, kui kahtlete.
Ja klienditeenindus…kui klienditeeninduseks saab nimetada soovi, et oleks workshopid, et loenguid käiksid lugemas praktiseerivad ajakirjanikud/PR-inimesed (osakonnas võib alal praktiseerivaid õppejõude vast lugeda üles ühe käe sõrmedel – Past, Pullekas ja veel võib-olla mõni) rohkem kui kord aasta jooksul, et näidataks tõelist elu (teooriast vastab reaalsele ajakirjandusmaastikule ligkaudu kolmandik infost)…siis jah, möistke süüdi :). Inimene, kes on pidevalt ala sees, ei näe kõike must-valge ja õige-vale toonides. Elu nii lihtsalt ei toimi. Nt. kuigi Pullekas on suhteliselt pedant, on tema loengutel hoopis teine maik juures, sest inimene oskab tuua näiteid reaalsetest situatsioonidest oma töös.
aastas, et
vat mina olen oma arust parteitu aga hääle andsin ühele ja see ei olnud kesik. Ja näedsa kus nüüd – tuututab üks parteitu siin kell 21:33 ja süüdistab seda väljaannet, et too on saast ning veel kallutet. No aru ma ei saa, mis sa loed siis ja tuututad siin, kui see on sinu arust saast ja sellest SUURE ringiga mööda käid – AGA EI – SÖÖB ja SALGAB – oh ja veel nii parteitu – muide valisin oravatest ühe – loodan, et mitte sind – muidu oleks vääga HÄBI!
pikem versioon artiklist on aadressil: suhtekorraldusest.blogspot.com,
suhtekorraldajad peavad tundma olusid, kontekste, suhtekorraldajad peavad olema nagu tsement hoone telliste vahel…nähtamatud sidujad, mille läbi maja saab oma tugevuse…
mis ei tähenda, et see tsement peab olema alati kohalik…kuid ta peab haakuma:)(ParaKrahvile kommentaariks)
see suur et, kuidas tsement saab nähtamatu olla telliste vahel?
Loen ka vahest Saaremaa kohalikest lehtedest neid saarlaste omavahelisi kemplemisija kohati ajavad need isegi naerma,kuid et üks suhtekorralduse õppejõud võtab endale õiguse esitda nii julgelt mingeid argumentesee on küll uskumatu. Siin ka alljärgnevad küsimused proua Tamperele.
1. Kas ja mis teid pidi olete kursis Kuressaare LV suhtekorralduse alase tööga?
2.Millistele argumentidele või infoallikatele toetute enda järelduste tegemisel,et sisulist tööd antud vallas pole senini tehtud.
3.Millele toetudes väidate,et seda tööd pole võimalik teha e-suhtekorralduse vormis.
4.Kust on päritud andmed,et pragune suhtkorraldaja ei ole antud vallas kompetentne(ei tunne kohalikkeolusid jne.)
Ehki ma ise ei tunne sealseid olusid ega probleeme paneb mind imestama Teie sõnavõtt selle artikli näol. Järeldan ka,et Teie ei tea sealst olukorda kui ise selles (LV töös) ei osale. Selles suhtes võin ma muidugi eksida, kuid millegipärast usun, et Te ei kuulu ka kohalikku volikokku.
Pean tunnistama,et väga julge artikkel ja eriti selle pealkiri juhul kui kindlad andmed ja argumendid selles asjas puuduvad.
Õppejõu kohta väga lahmivas toonis kirjutatud artikkel
argumentidest on räägitud juba nädalaid. argumendid lihtsalt puuduvad. JOKK linnavalitsuse moodi ja asi tahe.
Ma saarlased ei saa aru millest Teil puudu on või millest Te ilma jäänud olete mida Te üldse tahate jääb minule kui asjasse mittepuutuvale inimesele küll arusaamatuks. Mida see Teile korda läeb kes või mil viisil seda tööd teeb see on vist ikka tööandja rida tavainimesel sellest küll minu arust midagi ei muutu . Riie seljast ei kao ja usun,et ka kõht tühjemaks ei jää ja praami liiklus ka paremaks ega halvemaks ei muutu.
sul on täiesti õigus. mitte midagi ei muutugi.