Riigimetsa majandamise keskuse hinnangul ohustab Mändjala puhkeranna kaasajastamisega kaasnev külastajate kasv piirkonna loodusväärtusi, mistõttu tuleks olemasolevaid arendusplaane kärpida ning võtta suund puhkajate hajutamisele kogu Järve luitestiku ulatuses.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkemajanduse osakonna juhataja Marge Rammo ütles, et Kaarma valla kavandatud kompleksi väljaehitamine soodustab suurte masside liikumist, mis seab ohtu tallamisõrna sambliku männiku.
“RMK kogemuse põhjal julgen mina väita, et ükskõik kui häid laudteid me ka ei ehita, ükskõik kui kaasaegseid pinnakatteid ei kasuta, külastajate mass ei püsi nendel radadel,” rääkis Rammo Mändjala puhkeranna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande reedel toimunud avalikul arutelul.
Rammo lisas, et sambliku männik on üks kahest kõige tallamisõrnemast Eesti metsa kasvukohatüübist, mille koormustaluvuse piiriks peetakse üks inimene hektari kohta päevas.
Vastavalt 2005. aasta oktoobris algatatud detailplaneeringule soovib Kaarma vald rajada Järve-Mändjala puhkealal asuvale 38 ha suurusele maaüksusele heakorrastatud puhkepiirkonna koos turvaliste ujumiskohtade ja väikelaevade sillaga. Plaanis on heakorrastada ja laiendada Kuressaare–Sääre maantee äärseid autoparklaid, ehitada autokaravanide parkla jpm.
Puhkajad tuleb hajutada kogu rannaribale
Rammo sõnul jääb arusaamatuks, miks tahab vald koondada külastajaid ühte kohta, ehkki Sõrve maantee ääres on vähemalt viis parklat, kust randa pääseb. Neid kõiki võiks Rammo hinnangul võimaluste poolest võrdsustada, mitte aga teha ühte kohta “suupäraseks, käepäraseks, meeltmööda kohaks”, jättes teised metsistuma.
“Ma ei eita arengu vajadust, aga meile teeb muret, et väikesele maatükile kavandatakse läbi selle detailplaneeringu liiga intensiivne kasutus,” leidis Marge Rammo.
Rammo tõi näitena RMK Nõva puhkekoha Pereküla ranna, kus ala kasutus pärast laudtee ehitamist, parkla rajamist ja telkimiskohtade loomist esimese aasta järel kümnekordistus.
Kaarma valla ehituse peaspetsialisti Peeter Arikase sõnul on Mändjala puhkeranna detailplaneeringu eesmärgiks pakkuda ühes kohas kontsentreeritud ja tsiviliseeritud rannakasutusõigust, kus korrahoidmise eest vastutab konkursi teel valitud haldaja.
Kuna ümberringi paiknevad eramaad, siis on RMK pakutud külastajate hajutamise ideed Arikase hinnangul raske ellu viia. “Vald võib seal planeerida, aga me ei saa peale sundida ega kehtestada seda planeeringut, kui maaomanik pole nõus,” selgitas Arikas.
Kaarma abivallavanem Kairi Niit ütles Oma Saarele, et RMK poolt väljakäidud külastajate hajutamise ettepanekut peab vald kaaluma. “Aga kui me unistame rannavalvest ja turvalisest rannaalast, siis ei tule kõne alla rannavalve rakendamine 10 kilomeetril rannaalal,” rääkis Niit.
Hulga ettepanekuid esitas planeerijatele ka Mändjala ja Keskranna küla aktiivgrupp, kes on esmajoones vastu lõkkeplatsi rajamisele, kuna Mändjala rannametsas on juba niigi toimunud mitmeid põlenguid.
Kavandatud väikelaevade silla puhul viitas aktiivgrupp võimalikule reostusohule, samuti turvalisuseprobleemidele, mida veesõidukite liiklemine ujumisrannas tekitab.
Loading ...
konkreetne KSH aruanne ei sisalda mitte analüüsi, kuidas oleks mõistlik asja ajada (KSH lubas kõikide võimalike mõjude arvessevõtmist ja sealt kokkuvõttes parima edasise tegevuse soovitamist), vaid hindab hoopis täpselt seda planeeritud tegevust ja kiidab, et tore ja hea on.. see ei ole päris objektiivne, isegi mitte nii objektiivne, kui ta olla võiks
Viimasel ajal on nagu kombeks Rohelistel ja muudel samblakaitsjatel kohe pidur peale panna kui midagi uut tahetakse teha.Küsimus:kes neile maksab,konkurendid või?
Ajakirjanik Lember.
Soovitan Teil selgeks teha, mis on avalik huvi ja kes peab seda valla territooriumil tagama.
Teiseks võiksite välja uurida, mida tahab RMK teha kinnise (tarastatud) territooriumiga ärimaal. Kas see tegevus ei koonda inimesi ühte kohta ja ei talla seda nn. taastuvat loodust.
Tänase seisuga on vajadus korrastatud ja valvega supelranna järgi ja sellepärast algatati detailplaaneering ja keskkonnamõjude hindamine. Ma usun, et sellega tegelevad siiski haritud ja omaala asjatundjad.
Suurema osa inimeste loomuses on korrastatud alal käituda ka korralikult.
RMK soovitab küll hajutada puhkajaid, kuid unustab ära tõsiasja, et 4 järgnevat parklat jäävad maastikukaitseala piiridesse. Just seal oleks vaja parklaid laiendada, sest tõepoolest hindavad puhkajad enim Keskranna ja Järve randa. Kui parklad on piisavalt suured, siis ei jäeta autosid maantee äärde ja ei minda otse läbi metsa üle õrna sambliku, siis kasutatakse heal meelel parklast randa minevat laudteed. Siin tahaks näha looduskaitse keskuse vastutulelikkust ja jäikusest loobumist parklate suurendamise osas. Siin oleks koht keskkonnakaitsjate ja valla koostööks.