Lümanda vallavolikogu otsustas ühehäälselt pöörduda Eesti vabariigi õiguskantsleri poole, kuna on tekkinud vastuolud teeseaduse ja põhiseaduse ehk siis ajalooliselt väljakujunenud ning avalikus kasutuses olevate teede ja eraomanike soovide vahel. Volikogu soovib, et õiguskantsler kontrolliks teeseaduse vastavust põhiseadusele.
Lümanda vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Leonardo-Aleksander Laesson, kes volikogule ka tekkinud probleemi tutvustas, ütles Oma Saarele, et probleemid teedega tulid ilmsiks valla üldplaneeringu avalikul arutelul.
“Teeseaduse järgi on kõik teed, mis asuvad eramaal, olenemata rajamise ajast, erateed ning erateedel võib liikuda kas omaniku loal või lepingu alusel tema seatud tingimustel,” rääkis Laesson, kelle sõnul on siin tekkinud käärid, sest osa teid on juba ajalooliselt – olgu siis tsaari- või mõisate ajal – välja kujunenud ning neid kasutatakse tavaõiguse alusel. Ometi võib praeguses õigussüsteemis eraomanik sulgeda oma maal oleva tee, mis viib metsa või mere äärde. Laessoni sõnul ei pea omanik ka tee sulgemisest kellelegi teatama.
Üldplaneeringu arutelul selguski, et Lümanda vallas on tekkinud eraomandis olevate teedega kaks probleemi, millele vald ei suuda lahendust leida, sest omanikul ongi seaduse järgi õigus.
Nimelt on Koovi külas mere äärde minev tee omaniku poolt sõidukitele suletud, kuid planeeringu järgi näeb vald mere ääres lautri- ja supluskohta. “Tekkinud on olukord, kus kalamehed ei saa enam oma paate mereni viia, sest transporti nad sellel teel enam kasutada ei tohi,” rääkis Laesson. Jalgsi mere äärde minekut omanik ära keelanud ei ole.
Teine muret tekitav tee asub Jõgela külas, kus tee ühendab kaheksat kinnistut. “Vald on teinud esimese kahe ja viimase nelja kinnistu omanikuga tee kasutamise lepingu, kuid kahe keskmise kinnistu omanikud lepingut sõlmida ei soovinud ning panid läbipääsu takistamiseks teele tõkkepuud ette,” sõnas Laesson. “Nüüd ongi tekkinud olukord, kus tee on osaliselt kinni ning tagumiste kinnistute omanikud peavad sõitma üle naabrite põldude, mis ei ole normaalne olukord kellegi jaoks.”
Laesson märkis, et tavaõiguse järgi peaks eratee olema tee, mida kasutabki ainult omanik enda tarbeks. “See ei ole ainult Lümanda valla probleem, vaid on kogu Eesti oma,” ütles volikogus küsimuse tõstatanud vallavolinik. “Nii tekivadki mõttetud kohtuskäigud, millest kasu lõikavad ainult juristid, sest meie kohtud on niigi ülekoormatud ning inimestele on kohtuuste kulutamine küllalt kulukas,” nentis ta, küsides, kas meil on ikka vaja lõputult neid Andrese-Pearu tüüpi vaidlusi. Laesson lisas, et ehkki põhiseaduse järgi on omand puutumatu ja püha, ei või omanik oma õigusi siiski kasutada üldiste huvide vastaselt.
“Teine asi on see, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa ning Euroopa õigusruumis kehtib ka õiguspärase ootuse printsiip, mis tähendab seda, et kui isikule on antud mingid õigused, siis ei tohi neid ära võtta,” selgitas Laesson.
Loading ...
neid nn. erateid poleks tohtinud üldse erastada. kui maa on minu oma ja ma maksan selle eest riigile maamaksu, siis loomulikult ma ei taha et seal võõrad sõidavad ja seda atv-dega üles künnavad.
las vald ostab kõik need vajalikud erateed oma valdusse tagasi. tuleb korraldada uus maa mõõtmine ja pole probleemi. inimene on kadeda loomiga ja ei taha et tema omandit teised kasutavad. kui tee on valla maal, peaks ju asi korras olema.
need atv-d ei künna ainult teed üles, vaid ka rannaäärsed niidud. sellepärast peabki maaomanik aia ümber ja väravad ette tegema, et sellised hullud ei saaks tulla. tuleks kehtestada atv keelumärk.
Betoneerige end ära koos maaga!!!Tsementi saab hommikuti Bauhoffist happy hour.i raames soodsamalt!! Edu.
no vot! näete kui pahatahtlikud ja ülbed need atv mehed on. loomulikult ei taha keegi selliseid oma maa peale lasta.
Mille jaoks on kehtestatud igasugused planeeringud? Ikka selleks, et kehtestada kehtiva seadusandluse raames võimalikult parim variant. Midagi ei planeerita enne, kui on teadmata kuidas seda kasutada saab. Antud arutelu poleks üldse tekkinud, kui mõni Lümanda valla tegelane oleks vaevunud teatud ajal “Teeseadust” lugema. See ei puuduta vaid Lümanda valda vaid kogu Eestit tervikuna. Sama on ka elamuehituses. Kõigepealt tuleb lahendada juurdepääsu küsimus, alles seejärel mingid muud asjaolud. Ei ole ikka päris nõnda, et kuhu süda ihaldab, sinna teen. Miks ehitati vanasti vaid ajaloolistesse küladesse ja teede äärde? Ikka selle pärast, et mujale ei PÄÄSENUD JUURDE, võõrad maad olid ees. Enamik praegu ehitatud, teedest ja küladest eemal asuvaid elamukvartaleid ning üksikelamuid on kerkinud vallaametnike mahitusel naaberomanike teadmatusest ja õigustest ülesõitmise tulemina. Kohalik rahvas on leplik ja rumal. Uued, mujalt sisserännanud omanikud on aga reeglina targemad ja teavad täpselt oma õigusi. Ja nende puhul enam teerulliga ülesõitmine ei toimi. Tee või tina.
Eestlaste häda on see, et omavahel ei saada kokkuleppele. See on isegi juba kogu majanduse piduriks, mis muust rääkida.
——— Omanikutunne teeb inimesi agresiivseks: http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=13&artid=215
Seni on kõigi kasutuses olnud tee sulgemine omaniku staatusega kaasnev kutsehaigus. Õnneks ei nakka see kõiki omanikke, nagu kõik autojuhid ei põe radikuliiti. Lümandas on naabritele tee sulgemine 2-3 kangusttäis lolli põhitegevus, millest nad ilmselt söönuks-joonukski saavad. Aga kahjuks on nakkav tendents olemas, mandrimaal on õhtul töölt koju tunud inimene leidnud isegi sellise olukorra, et naaber on tee vahepeal minema viinud. Ikka omaniku õigusega. Jõudu papi Laessonile, kuigi õiguskantsleri vastust võib juba ette aimata. Kästakse kokku leppida.
ehk võiks vald eramaade puhul rakendada SERVITUUTE ja tagada avaliku ranna juurdepääsu. Tuleb suvi ja omanik keelab oma maal üldse igasuguse liikumise – teeb 3m kõrguse tara ette ja kogu lugu.
Eks see ole ikka valla ( valdade ) tegemata töö… Kuin planeering näeb ette ja servituut peal, võik asja lihtsalt kokku võtta ja edasi liikuda ! Vanasti olid kõikjal okastraadid, nüüd küll keelumärgid, rebasepuuri võrgud, suured kivid jne. Pange kord majja! Kuid süüdistada kõiki elnikke pole kohane.
Mida saab nimetada valdade tegemata tööks? Kas seda kui maa tagastamise korralduses on punkt: tagada läbipääs naaberkinnistule või jätta kinnistut läbiv tee avalikku kasutusse. Kui minnakse kohtusse, siis sellist punkti kohus ei arvesta, kuna see kitsendab OMANIKU õigusi. Teeseaduse ja asjaõigusseaduse mõistes sõlmitakse eraomandis oleva tee avalikuks kasutamiseks leping maaomaniku ja tee kasutajate (või valla) vahel. Lepingut saab sõlmida siis kui osapooled alla kirjutavad. Lepingu sõlmivad üldjuhul 98% maaomanikest, sest on arusaajad inimesed. Seesama 2% on aga selle probleemi taga. Kaasa arvatud ühes eelmises kommentaaris toodud näide kiusu pärast tee ära vedamisest, mida telekaski näidati. Ka kohtu kaudu on võimalik taotleda tee kasutamise õigust, kuid kohtutee on meie riigis kolgatatee ja pealekauba kulukas ning aeganõudev. Kusjuures tulemus on teadmata ja mitteennustatav. Inimesed aga lendama ei õpi.
“maanõunik” on esitanud asjaliku ja pädeva kommentaari. Samal ajal “Mati” ja “elanik” peaksid endale enne kommenteerimist selgeks tegema, mis on SERVITUUT, kuidas seda seatakse ja kes kelle kasuks seda seada saab. Muuseas, Teeseadust täiendati hiljuti sättega, mis annab maaomanikule õiguse tee likvideerida, teavitades sellest vallavalitsust (mitte taotleda nõusolekut, kooskõlastust vms.).
Lümanda õiguskantslerilt abi otsiva volikogu liige,Endel Raun,ongi ju üks teid sulgevast 2-3 kangusttäis lollist. Igapäevane leib peks traktoristil (olgu või Kuressaare Kolledzis õppivast),ikka muud moodi kätte tulema,kui külaelanikelt välja pressides,teid jänesepuuri võrguga ja lennuvälja plaatidega sulgedes. Laps tahaks rohkem õpetamist,et ta ei rõõgiks Lümanda koolis,ei ähvardaks teisi lapsi pussnoaga,ei lükkaks neid klassi ekskursioonil kalakasvatustiiki… .
See probleem on tekitatud maade erastamise käigus just ja ainult vallaametnike tahtel ja nõusolekul. Neid huvitas, et nad saaksid teehoolduse oma kaelast ära.Las purevad vanade talude omanikud uute maaomanikega, kellele ajalooliselt väljakujunenud taludeni viivad teed mõõdeti kruntide sisse ja maha müüdi. See servituutedega lollitamine on erakordne võimalus igasugusteks väljapressimisteks nendelt inimestelt, kes oma koju enam ei pääse. Pead kõigega nõus olema, mida niinimetatud uus teeomanik ja vald soovib. See probleem, et Eesti Vabariigiaegsete (mitte praeguse) talude omanikud oma koju pääseksid ilma igasuguste kohtuskäimisteta, peab olema lehendatud Riigi tasemel.
Au ja kiitus Lümanda volikogule, kes mõtleb ka oma inimestele, mitte ainult rahale!!!
Endel sellelt volikogu istungilt puudus
Maret, sinu kibestumist on Karala kula tais. Rahune maha!
… aga ta ei puudunud sel korral, vaid oli kohal ja küsis, kelle vastu see küsimus püstitatakse
Täpsustuseks. Ajalooliselt väljakujunenud teede avalikku kasutamist tagati kuni teeseaduse muudatuse ( “Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal.”) jõustumiseni 27.02.2005. aastal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohaselt tagastamiskorralduse piiranguga, millega kohustati omanikku tagama vaba läbipääs maad läbival teel. Erateena mõisteti selle ajani teed, mida eraomanik kasutab juurdepääsuks oma elamu, hoonete ja rajatiste juurde ja mis lõpeb samal kinnistul. Erateena ei ole kunagi käsitletud kinnistut läbivat teed, mis on olnud avalikus kasutamises. Teeseaduse muudatusega, millega laiendati eratee mõistet kõigile eramaal asuvatele teedele ja sätestati, et erateed võib kasutada ainult kinnisasja omaniku loal, seati eraomaniku huvid kõrgemale üldsuse huvidest. See on otseses vastuolus põhiseadusega, mis sätestab üldsuse huvide prioriteedi erahuvi suhtes ( “Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt”). Samuti ei ole põhiseadusega kooskõlas see, et seadusega võetakse üldsuselt ära õigus tee avalikuks kasutamiseks, mis oli tagatud tagastamiskorralduses oleva kohustusega. Need asjaolud olid õiguskantsleri poole pöördumise põhjuseks, mitte konkreetsed juhtumid, mis olid toodud näidetena. Taotlesime õiguskanstlerilt mitte nende juhtumite lahendamist, vaid teeseaduse mõningate sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimist.
Tulge kuressaarde elama , meil on siin diskoteegid ja tänavaid on ka nii et jätkub kõigile!
Ei saa aru milleks sellist teemat üldse kella külge panna kui need 8 talu saavad kokkuleppele eratee omanikega ja seatakse servituut nende kasuks. Servituudi puhul on õigus kokkuleppida ka tee nihutamises nii, et see võimalikult vähe koormaks tee omanike maad. Ei pea ju naaber päris hoovist läbi sõitma või mis?